õudne unenägu osutub heaks [üheksas osa] (2)

Isa, ma ei tea!!`` ütles ema. Miks sa ei tea?? Sa pead teadma!!`` vastas Silvia nutuselt. Mh, no las ma siis mõtlen!! Ma arvan, et ta jäks Mirjamile ja Markole järgi!!`` ütles ema. Kas sa tõesti arvad nii??`` küsis Silvia. Jah, arvan küll.`` Jeeeee jeeeeeee jeeeeeee jeeeeeeeeee.`` oli Silvia õnnelik. Ma lähen teen piparkooke koogikesi muffineid ja seffiiri korvikesi!!`` ütles Silvia, ja läks plätusid jalga panema. Mine mine, võid küll.`` vastas ema, rõõmsa tujuga. Mh, kas mina peaksin ka tööle minema?? Mõtles ta, kui Silvia juba õues oli. Ma arvan, et kodust väljas ma tööd tegema ei hakka, aga kodus arvuti-tööd teha pole kah halb mõte. Selle eest saab suurt palka kah, ja siis saaks lastega ka koos olla!! Jah, nii ma teengi!!`` ja ema läks arvutisse uurima, kuidas seda tööd teha saab. Küll on tore rõõmustas ta ikka veel, nüüd teeb Silvia tööd mina tööd ja isa tööd. Aga Marko võiks Silviaga sama tööd teha, ning väike Mirjam võiks, no ma ei teagi, tema on nii väike, tema ei tee midagi!!........