Armunud nõid? (4)

Perkins Drive'il lasus pimedus. Kedagi ei olnud liikvel. Mitte kedagi.
Peale ühe tillukese süsimusta kassi, kes sulandus öösse. Ent kass ei saanud ju midagi suurt korda saata. Või sai?
Kindel oli igatahes üks asjaolu: Kass oli kummaliselt valvas. Ta ei liigutanud isegi vurre. Ta ootas kedagi. Aga keda?
Keset teed ilmus äkitselt tühjast õhust välja umbes kuueteistkümneaastane tüdruk. Tüdrukul oli mustad salkus soengusse seatud juuksed, säravmustad silmad, kahvatu nahk ja heledad huuled. Tüdruku nimi oli Lena Mayden.
Ta märkas otsekohe teel istuvat kassi: Talle see pilt ilme järgi eriti ei meeldinud.
"Mind saadeti sind otsima, preili hädavares tuletaltsutaja," ütles Lena-nimeline tüdruk kassile. Tal oli narriv hääl ja sellest õhkus ärritust.
Ent kassi enam seal ei olnud. Seal seisis umbes sama vana brünett tüdruk. Tal oli samuti kahvatu nahk, ent tema silmad olid pruunid ja huultes oli rohkem värvi. Ka tema oli silmnähtavalt ärritatud.
"Mida sina siin teed?" kähvas tüdruk Lenale. Ma sain aru, et pärast Louise ja sinu äpardust jäeti teid Afelich'i?"
"Scylvial läheb oma kõige oskuslikemaid võitlejaid väga vaja. Arusaadav, et sina tema siseringis pole, Elle." sähvas Lena vastu. "Sa keerasid jälle käki kokku, pole ka ime, et sa ennast siin veidi aega varjad."
"Ja mis see sinu asi on?!" sädistas Elle.
"See on vägagi minu asi, Elle. Sa jätsid oma arved mulle klaarida." ütles Lena külmalt. "Me peame minema, me peame kohe minema."
"Olgu siis," ütles Elle pärast seda kiirvestlust ja tüdrukud kadusid.
Nad ilmusid välja ühel Londoni kõrvaltänaval. Eemal seisid mustadesse hõlstidesse riietatud inimesed.
"Lena, Elle oleksite peaaegu hiljaks jäänud." sosistas üks vaevukuuldav hääl. Rääkija oli üks mantliga kogu. See oli Scylvia. "Lena, Maya ja Luisa," ütles ta. "Te peate kohe minema Downing Streedile. Seal on vampiiride kogunemine. Hävitage kõik, keda saate. Tulge tagasi õnnestunult või mitte üldse. Teil on aega kaks tundi."
Tüdrukud noogutasid ja lahkusid.
Nad suundusid sihtkohta, ent seal lasus vaikus. Lena tõmbas kapuutsi üle pea.
Äkitselt lõhestas õhku kriise. Karjumine, valgussähvatused igal pool ja Lena kaotas teised silmist.
Äkitselt jäi kõik vaikseks. Kedagi ei olnud enam tänaval. Peale ühe säravvalge kogu.
Lena läks sellele lähemale. See oli haavatud meesvampiir. Ta viskles ja oigas, ent kedagi peale Lena ei olnud seal. Lena läks vampiirile lähemale. "Vaata mulle otsa," ütles ta vaikselt. Vampiir kuuletus. Äkitselt tundis Lena kuidas ta justkui sulas. Ta suudles vampiiri.

Autori kommentaar »