Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Jäätunud süda (1)

Eliis ärkas sel hommikul nagu tavaliselt, ikka kell pool kaheksa. Juba läbi kardinate oli näha, et väljas oli sombune. Ta tõusis üles ja ringutas. Siis kõmpis ta riidekapi juurde ja valis kõige tavalisemad riided sügishommiku jaoks: T-särgi, mustad sokid, halli dressipluusi ja teksad. Miski ei andnud mõista, et just täna juhtub midagi väga-väga kummmalist. Ta tõmbas kardinad eest. Nende maja asus linnast üpris kaugel, kuid piisavalt kaugel, et sinna jõuaks jala minna. Ta tõmbas pluusi selga ja läks alla kööki.
Ema ja Isabel istusid juba laua ääres. Eliis oli 15 aastat vana, ema oli 44 ja Isabel 12. Eliis istus sõnagi lausumata teiste juurde ja kühveldas röstsaiale moosi peale. Ta kallas endale parajasti teed kui ema ütles: "Eliis, sa pead täna klaverit harjutama, sa ju lubasid." Eliis ohkas ja istus uuesti maha. "Pidin ma ka muusikakooli minema! Ilma selleta oleks mul palju vähem muresid!" ütles ta ja hammustas tüki saia. "Sa lubasid 4 korda nädalas klaverit harjutada ja harjutad ka." ütles ema selle peale ja andis mõista, et jutul lõpp. Eliis pidi täna hommikul linnas käia, küll õhtul aega klaverit harjutada! Kuid sellel päeval ei jäänud tal sekunditki aega klaverit mängida. Ta tõmbas tossud jalga ja asus minekule. Väljas oli suve kohta üpriski jahe. Eliis hakkas läbi metsa kõndima. Ta oli niimoodi kõmpinud juba kolmveerand tundi, kui äkki nä-
gi ühe kase varjus kummalist musta suitsupahvakut. Eliis tardus. Siis jooksis ta kase juurde. Mitte midagi. Kuid ometi hakkas tal kõhe. Siis kehitas ta õlgu ja läks edasi. Õigupoolest polnud tal linnas midagi muud teha kui ainult endale uus käekott osta ja kinos käia. Film ei olnud nii huvitav kui ta arvas. Täna tundus kõik nii morn ja igav. Ta kiikas veel ajaleheputka riiulitele ja siis võttis ta uuesti suuna kodu poole. Polnud sugugi hea tagasi koju minna, teades, et teda ootab ees ainult klaverimäng. No tõesti, miks ta sinna muusikakooli üldse läks! Ta oli klaveri harjutamist kirunud sellest ajast saadik kui ta muusikakooli läks. Endalegi märkamatult oli ta uuesti metsaservale jõudnud. Mets tundus nüüd kuidagi väga sünge. Eliis sisenes sinna. Ta oli hea tüki maad kõn- dinud kui ta äkki silmas eespool kõhedusttekitavat musta kogu. Kogu märkas et Eliis teda vahib ja hüppas peitu. See oli sama kask mis ennegi. Eliis jooksis uuesti sinna ja vaatas kase ümber ringi. Mitte keda- gi. Ta oli juba tõesti kõhe. Ta vaatas veel ringi. Kes see ometigi oli? AAAAAAAAHHH!!!

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!