Teema: Järjejutud / Armastus

Mõrumagus armastus#4 (0)

15.05, kolmapäev


Kuna Rick muudkui jahus oma eelmisest tüdrukust, andis Anette alla ja paluski spetsiaalselt tal üksikasjalikult sellest rääkida.
Nad olid kohtumise asjus üksteisest mööda rääkinud, aga Anette tuli trennist ja nad said ikkagi kaheksa paiku kesklinna kaubanduskeskuse juures kokku. Nad kallistasid ja tüdruk pakkus ühe vanalinna kohviku välja.
Anettel oli seekord seljas roosa pluus, pikk valge seelik ja pruunid, pikema säärega tennised. Juuksed olid tal pooleldi lahti.
``Hei...su pikk seelik on küll naiselik, aga on veider, et sa selle juurde tenniseid kannad, `` ütles Rick, kui nad edasi kõndisid.
``Mul pole teisi jalanõusi, pealegi on need praktilised,`` vastas tüdruk.
Nad jõudsid vanalinna, raekoja platsi.
``See peab kusagil siin olema,`` sõnas tüdruk, kui nad samast kohast juba kaks korda möödusid. ``Ma tavaliselt peangi asjadest kaks korda mööda minema, ennem kui ma neid märkan,`` seletas ta poisile ja enda hajameelsuse üle naerdes.
Anette oli juba oma õele helistamas, kui ta seda siiski märkas. Nad astusid sisse: See oli hämar, koopa sarnane ja hubane kohvik ja teenindus lett oli kohviku tagaosas, mille jaoks tuli veel üks toa sarnane ruum läbida. Anette ostis endale apelsini - piparmündi tee ja poiss võttis endale kolm kooki. Nad läksid tagasi kohviku esi ruumi ja istusid ühte nurka, otse kõlari juurde, nii et muusika oli veidi häirivalt vali. Tüdruk proovis oma kuuma teed rüübata ja poiss ampsas oma koogi tükke.
Poiss vaatas teda muiates: Tavaliselt on tüdrukud kadedad, et mul on nii palju kooki.``
Anette aga ei olnud.
Ta vaatas oodates poisi poole, et vestlust alustada.
``Nooh, räägi siis oma eelmisest tüdrukust. Ta ootas natuke, aga küsis siis täpsustvamalt: ``Miks sa temaga üldse koos olid?``
``Mmm...ma ei oskagi seda sõnadesse panna. Lihtsalt tema põhiline osa oli hästi eriline. Midagi puhast ja süütut. Ta ise ei olnud veel sellest teadlik ja oli häbelik ning natuke ebakindel. Mingi pool aastat me lihtsalt rääkisime ja hoidsime üksteisel ümbert kinni.``
Anette sai kohe endale kujutluspildi, kes see tüdruk võis olla. Hästi usaldav, naiivne ja kindlasti langeski esimesest pilgust Ricki domineerivasse hoiakusse ning tähelepanusse, kuna ta ise veel ei olnud oma väärtusest teadlik. Ja kuulates imetledes Ricki jutuvada, kuna ta ise veel ei olnud nii eneseteadlik ega mõelnud eriti maailma asjadest.
Tüdruk otsutas aga esialgu oma arvamuse endale hoida, et vestlusest mitte kõrvale kalduda, sest ta praegune eesmärk oli poisi lugu teada saada.
``Millal te üldse lahku läksite?`` Küsis tüdruk järgmise küsimuse.
``Eelmise aasta oktoobris. Me olime natuke üle aasta koos. Ja siis ta nuttis.``
``-ta nuttis?!`` Pistis Anette uskumatult vahele.
``Jaa. Ta ütles, et kui ma oleks kasvõi ühe ainsa kingitusegi talle teinud...Ma püüdsin seletada, et see ei ole, kes ma olen, ennem oli see ju okei tema jaoks.``Jaa, aga nüüd mul on need TUNDED tekkinud, ma lihtsalt armastan sind nii väga..`` immiteeris poiss.
``Haa! Ei, ta ei armastanud mind. Ta armastas seda materiaalset s*tta, et teiste ees uhkustada.``
`` Tal oli ka kaks õde, kellega ta koguaeg võistles, `` jätkas poiss. ``Nende poisid tegid neile koguaeg kingitusi. Ta oli oma perekonnast liiga sõltuv. Ta vanemad rääkisid talle, et ma kasutan teda ainult ära. Kõiki neid häid momente poleks nagu olnudki, aga kohe kui Tema ei olnud õnnelik, siis ta vanemad vaatasid süüdistavalt mind.
Rasestumis vastased pillid ajasid ka ta emotsioonid sassi. Ma ütlesin talle, et äkki ta ei võtaks neid mõnda aega, aga siis ta läks kohe endast välja ja arvas, et ma ei taha temaga seksida enam.``
``Ta ise tegi sulle kingitusi?``
``Tegi küll mõnikord, ohkas poiss. Minu jaoks aga ei olnud see tähtis. Hoopis mingid väikesed asjad olid, näiteks see pastaks, mille ta mulle ennem eksameid laenas.``
``Mul oli kolm võimalust: Anda talle kingitusi, seda mida tahtis. AGA, sellega oleksin ma temasse usu kaotanud ja ta ei oleks enam minu jaoks sama olnud. Samuti ei oleks ta sellega kuhugile arenenud.
Valetada talle ja kasutada teda seksi nimel edasi. Aga, see ei oleks hea variant ka olnud, valetamine on midagi, mida ma enam ei tee. Ma tegin niimoodi ühele oma tüdrukule, aga see tõi rohkem kahju, kui kasu. Tal oli pärast pool aastat raske minust üle saada.
Jaa...kolmas võimalus, lahkuminek, mis tundus kõige mõistlikum ja ausaim variant. Tema ei saa seda, mida ta tahab, ma ei kasuta teda ära ja ma ei pea enam teda sellele kõrgele kohale panema ega temast hoolima.``
See kõlas mõistlikult ja tüdruk noogutas.
``Ma tean, et ma olen seest sassis, aga minus on ikkagi midagi head, mis mind kontrolli all hoiab. Seega, kui ma funktsioneerin ühiskonnas ja võin olla kena ja mõistlik, on midagi erilist, kui mul on õigustatud põhjus olla julm ja kedagi hävitada.``
``Sa oled temaga veel kohtunud?``
``Jaanuaris korra kohtusime. Siis ta põlgas mind. Ma ei kujuta ette, et kuidas sa saad põlata inimest, keda sa kunagi armastanud oled. Ütles ta uskumatult. Aga...ah, küllap tal oli lihtsalt valus ja tal oli lihtsam niimoodi oma eluga edasi minna.``
``Kas sa armastasid teda?``
Rick tegi väikese mõtte pausi.
``Mis on üldse armastus?``
Anette mõtles ja vastas siis:``Hmm...siis kui sa oleksid selle inimese nimel kõigeks valmis, kui tema õnn on sulle olulisem või kui tema õnn on ka sinu õnn, pakkus tüdruk. ``Siis kui sa tunned inimest, tead tema häid ja halbu külgi, ning aktsepteerid seda.``
``Ma arvan, et armastasin. Ma ei arva, et ma olen veel sellel tasemel, kus mul saab olla puhas armastus inimese vastu.
Ma armastan neid, kuidas ma saan, mitmel moel...Aga jaa, ma ei hakka ütlema, et ma olen ingel ja mu armastus on puhas...see on segatud puhta hoolivusena inimese vastu ja mu oma isekuse vahel.``
Anette oli natuke pettunud, kuna ta ise oleks suutnud puhtast südamest armastada. Aga tal oli hea meel, et Rick rääkis endast ausalt, mitte ei hakanud end paremaks valetama.
``Ma tahtsin talle anda, seda, mis ma olen, oma tugevused,`` jätkas Rick. ``Olgu selleks mu enesekindlus, mu võime s*taga toime tulla ja mitte karta, mu tervis ja füüsilised võimed jne....Ma mõtlesin, et võõibolla hakkab ta siis mõtlema ja saab normaalseks inimolendiks.
Sellele tagasi vaadates, saan ma aru, et see võib väga raske olla, kui keegi arvab sinust väga kõrgelt ja mõtleb, et sa võid veel teha ja avaldab survet. Kuigi mul endal polnud kunagi seda probleemi, ma olen harjunud, et inimesed ütlevad mulle, et ma kukun kõiges läbi, ma sakin ja ma olen läbi kukkuja, mitte kunagi ei olnud inimestel minusse usku, sellepärast ma usungi endasse nii palju.``
``Mis ta nimi oli?`` nõudis Anette pärast mõningast vaikust.
``Mhhh...ehhh...Millegi pärast ma kõhklen ta nime avaldamast.``
``Noh?`` Käis Anette peale, kui Rick vaikis.
``Ma ei teagi, miks nime avaldamine nii oluline on...ta vaikis natuke. Ah kurat sellega, mille jaoks sa ikka seda informatsiooni kasutada saad...Teele.``
Korralik eesti nimi, mõtles Anette.
``Pikkus?``
``Täpselt minu lõua alla.``
``Rinna suurus?pommitas tüdruk edasi.``
``Miks see oluline on?!`` Küsis poiss natuke uskumatult.
``Noh?``
``C-korv.``
``Sünnipäev?``
``Hmm...ma ei mäletagi.``
``Sa ei teagi või?!``
Rick tegi mõtleva näo:`` Ta oli kaksikute tähtkujust, aga kuupäeva ma ei mäleta.``
Anette vaikis ja teatas siis, et ta peab tueletti minema. Kui ta tagasi tuli, leidis ta Ricki rahulikult teda ootamas ja kui ta istet võttis, vaatasid nad üksteisele natuke aega otsa.
``Muide, kas sul on loomulikult sirged juuksed?`` Küsis Rick.
``Jaa, on küll.``
``Mulle meeldivad just tüdrukute juures sirged juuksed, ma ei teagi miks...võibolla sellepärast, et mu kõikidel tüdrukutel on sirged juuksed olnud.``
``Ah...mul on juuksed nii tumedaks pleekinud, kunagi olid need ilusad blondid.``
``Värv pole tähtis, peaasi, et värvitud ei ole. Loomulikku värv ongi nii ilus, sest tavaliselt kõik värvivad ja seda näeb harva. sirged, lahtised,läikivad, pehmed juuksed...on midagi, mis paneb mind ilastama,`` rääkis ta kirglikult.
Anette muigas.
``Ehh, ma tahaks just endale hoopis mingid afro patsid pähe teha!`` naeris ta õrritavalt ja natuke süüdlaslikult.
``Eiii! Ei sa ei tee,`` ütles poiss emotsionaalselt.
Anette naeris selle peale.
``Tavaliselt ongi nii, et sirgete juustega tüdrukud tahavad lokke ja lokkidega tüdrukud sirgendavad koguaeg.``
``Eks ta on vist nii jah, ütles Rick ``Inimesed on tavaliselt tüdinud sellest, mis neil on. Aga kui on juba lokkis juuksed, siis minu meelest sirgendama küll ei peaks. Pigem lasta neil loomulikult olla.``
``Muide, kui ma sõin seda pirukat, mis ma endale õhtusöögiks tegin, mõtlesin ma,miks mulle tüdrukute juures triiksärgid ja ülikonnad meeldivad.``
``Mhmh?``
``Vist sellepärast, et kuna tüdrukute keha on tavaliselt pehmem ja kurvilisem, siis see loob nagu mõnusa kontrasti.``
``Mulle ei meeldi need! Mulle meeldib rohkem liibuvaid, keha ligi riideid kanda.``
``Ma tean, vastas poiss.``
``Sulle kindlasti meeldiks mu õde,`` muigas Anette, kui ta mõtles sellele, et ta õde kannab selliseid riideid ja ta on emotsionaalselt pehmem, nagu poisile ilmselt meeldiks.
Rick ei osanud selle peale midagi vastata.
Nad vaikisid.
Esimest korda jälgis tüdruk ta tugevaid käsivarsi, (See oli üks kindel asi, mida meeste puhul vaadata ja siis tuleb unistus, oh kui need ainult puudutaksid mind!), poisi küünarvarred olid sama jämedad kui õlavarred.
Aeg oli juba päris hiliseks läinud ja nad otsutasid lahkuda. Kui nad püsti tõusid, sirutasid mõlemad end korralikult. Väljas oli juba päris jahedaks ja pimedaks läinud, aga Anettel ei olnud midagi peale kinnaste ja salli endale peale panna.
``Sul on vist päris külm?`` Küsis Rick, kui nad edasi jalutasid ja tüdruku värisemist märkas.
``Mhmh. Ma ei mõelnud ju, et ma nii hilja peale jään,`` mille peale andis poiss talle oma nahk jaki.
``Hei, muide kas sa tahaksid minuga parkouri tegema tulla?`` Küsis Rick. ``Ma olen küll praegu eksamitega väga hõivatud, aga kui ilm on ilus, siis ma ilmselt lähen.``
``Mina - ja teen parkori? Haa! Ma võin ju oma küüne murda, või midagi...``naljatles Anette.
``Oleneb su oskustest ja kui väga sa tahad. Üks koht oleks mets, kus ma treenin tavaliselt oma tasakaalu ja jooksu, linn oleks jällegi hea ronimiseks. Ja siis - on alati ka avastamis kohti...lihtsalt mõtlen võimalustele.``
Anette mõtles, et see on poisist päris isekas mõelda, et ta lihtsalt võtabki nii äkitselt poisi elu üle ja proovis kuidagi viisakalt ära öelda.
``Noo, see on hea siis sulle, aga pole päris minu jaoks,`` ütles ta sõbralikult. ``Aga muide, sa tahtsid mind tantsimas näha ja mul tuleb varsti tantsu show, kas sa tahad vaatama tulla?``
``Millal see on?``
``Paari nädala pärast, sa peaksid aga kohe ära ütlema, sest pileteid müüakse päris kiiresti.``
``Ok. Saada mulle pärast infot selle kohta.``
``Mhmh!``
Nad vaikisid, kuni nad jõudsid vabaduse platsile ja poiss jäi puude varjus seisma.
``Nüüd ma võin sulle seda näidata,`` ütles ta ja võttis oma keti pluusi alt välja.
Tüdruk võttis ripatsi enda sõrmede vahele ja uuris seda austusega, kuna ta sai aru, et igaühel on nagu oma eriline ehe või talisman.
``Ooh! Kas see ongi see ehe, mille sa ise tegid?`` küsis ta õhinal ja poisile ketti tagasi andes.
``Ei,`` vastas poiss, kui ta keti tagasi enda särgi alla pani. See oli käevõru ühele mu tüdrukule.
`` Aa...jaa.``vastas tüdruk natuke kohmetult, kuna oli asjast natuke valesti aru saanud.
Nad läksid bussi aegu vaatama ja ootasid seda eemal, vabaduse platsi peal, mille kohal säras kuu.
``Kas nii pidi on vana või noor kuu,`` küsis Rick.
Anette vaatas korra seda ja ütles: ``Ma ei ole kindel.``
Nad hoidsid üksteisel ümbert kinni. Päris mõnus oli, rahulik. Anette hõõrus poisi käsivarsi, et tal külm ei hakkaks ja pani oma käsivarre poisi käsivarre peale. Tüdruk oleks tahtnud teda suudelda, aga kõhkles, et kuna poiss nii halvasti suudleb...võib see hoopis hea hetke ära rikkuda.
``Mis kell on?`` Küsis tüdruk mõne hetke pärast.
Poiss viipas ta seljataga olevale tabloole.
``Oh! Ma olen idioot,`` ütles ta punastades naerdes.
Poiss vaatas talle otsa ja naeris ning nõustus temaga.
Paar minutit ennem bussi tulekut läksid nad peatusesse, nad ütlesid ``Tsau`` ja kallistasid, ning tüdruk andis ennem bussi astumist poisile ta jaki tagasi.

Teavita ebasobivast sissekandest!