Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Muu

Minu nohik, 6 (0)

31.08.2014 18:27, x74 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Facebok...Instagram...Youtube...surfan internetis. Mõtlen koolile. Ei. Mõte koolile ajab südame pahaks ja tekitaks nagu merehaiguse. Sips püüab minu mõtteid mujale uhuda, aga see ei too kahjuks soovitud tulemusi. Panen ülejärgmise.ks koolipäevaks asju koolikotti ja samas mõtlen, mida homme kaasa võtta. Koolikott, päevik, pastakas, lilled õpetajale...ja selga panen kleidi ja jalga kõrged kingad...11. klass...ei taha sellele mõelda. Helistan Lolitale.

[i] "Tsauki," ütlen veidi tusaselt.
"Tsauki," ütleb aga märksa rõõmsamalt Lolita. Tema häält pole väga hästi kuulda.
"Teed midagi?" küsin.
"Jaa," vastab ta ja liigutab telefoni. "Meisterdan endale märkmetahvlit. Aga saan rääkida. Noh, koolistress juba peal või?"
"Jaa, vaikselt tuleb."
"Kuule, lähme shoppama õige. Kulutame raha ja käime kokteili joomas. Mis sa arvad?"
"Ah ei tea, vist mitte. Pole tuju."
"Kammoon! Tule ikka! Buss läheb 13:17. Võta kaasa hea tuju ja rahakott! Näeme!"
"Näeme," vastan ja panen telefoni lauale. Poodi? Kui Lolita seda tahab...okei. Saangi äkki stressist üle.
Kell 13:17 saame bussi peal kokku ja Lolita lobiseb nii palju, et see mõjub nagu unelauluna ja ma vajun tukkuma.

"Deyla, meie peatus," ütleb Lolita ja müksab mind. Hõõrun silmi ja astume bussist välja. Poodides soovitab Lolita mul proovida üht-teist. Ostangi need asjad, mis ta mulle soovitab. Olen aga jätkuvalt masenduses ja pahas tujus. Lähme poes olevasse smuutikohvikusse ja Lolita jutustab nii palju ja nii tihedalt.

"No mis nüüd siis on?" küsib ta minult ja on veidi pahane. "Mina proovin kõigest väest, et sul oleks natukenegi parem tuju...ja kõik need ülimegalahedad riided ja kosmeetika ja juuksehooldusvahendid ja ehted, mis ma sulle välja valisin...ja see smuuti...see on ju sinu kulutatud raha! Tee natukenegi parem nägu ja joo oma smuutit!"
Nähes minu nägu, ta vabandab.
"Vabanda," ütleb ta ja joob oma smuutit. "Lähme koju. Kell on palju."
Vajun oma voodisse ja jään tukkuma. Kool on stress. Stress on kool. Homme saab end vähemalt ilusalt tunda.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Windey

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima