Teema: Järjejutud / Noortejutud

Tule mõistusele, Piret! (0)

"Sa ei pea ületunde tegema, Piret," ütles mulle minu ülemus.
"Aga see projeks on vaja juba ülehomse.ks ära teha ja nendele paberitele on ka vaja veel hulk allkirju anda," kurtsin mina, vaadates küll pingsalt kella.
"Homme tuled, siis teed," vastas selle peale minu ülemus Kaia. "Mine koju, puhka end välja, ja homme tuled tööle värskena ja puhanuna ja paned need allkirjad ja teed selle projekti valmis. Oleme kokku leppinud?"
"Aga..."
"Ei ole mingit aga," vastas Kaia. "Mine koju. Head õhtut."
"Head õhtut," vastasin mina ning suundusin oma kabinetti.
Sulgesin läpaka ja panin selle oma arvutikotti. Paberid panin eraldi kaustadesse ja laualt koristasin ära kommipaberid, mida olin närvilise tööpinge all salaja näksinud, kuigi tahtsin dieeti pidada. Aga kui ma magusat tahan, siis ma ka seda söön. Kaalu pärast tegelikult ma väga ei piina ennast. Nagunii on see tobe klaasist värgendus juba vaja ja näitab valesti kindlasti, niiet pole imestada, et see mulle sobivat numbrit kunagi ei näita.
Vahetasin tööriided välisriiete vastu, tegin pähe krunni, võtsin koti ning astusin oma töömaja uksest välja. Õhus oli kohe tunda sügise tulekut.
Käisin ka poest läbi. Võtsin kohvi, vanillijäätist, juustu ja võid. Koju minnes oli kohe hea tunne visata tennised jalast ja niisama pikali heita. Mul pole meest ega last, aga see ei tähenda, et mu elul midagi viga oleks. Mul on armas väike korter ja sinna mahun täpselt ära.
Võtsin läpaka kätte ja lipsasin korraks Facebooki. Suhtlesin paar minutit töökaaslasega ning seejärel panin arvuti kinni. Olin nii väsinud. Tegin akna lahti ja hingasin paar värsket sõõmu kopsudesse, niiet väsimust polnudki enam niiväga tunda. Tegin endale teed ning mõned võileivad ning lõpuks tegin ka popkorni. Pärast näksisin veel krõpse ja lubasin ka endale paar sõõrikut ja ühe nektariini. Mõtlesin, et pärast sellist kaloripommi pean ma mõneks ajast magusast loobuma, kuid see mõte ajas mind ennast ka naerma, sest ma tean, et selliste asjadega on minul raske hakkama saada. Telefon helises.
"Tsau, Piret!" ütles minu töökaaslane Mai.
"Tere, Mai!" vastasin mina.
"Kuidas läheb?"
"Hästi."
"Mul ka hästi. Ah jaa, me ju töötame koos."
"Seda küll, jah."
"Kuule, kas sa saad selle aruande mulle saata?"
"Ikka. Millal?"
"Mul oleks seda tunni pärast vaja."
"Nii ruttu ma vist ei saa. Kas homseni ei anna venitada?"
"Ma helistan Margele. Ja siis helistan võibolla tagasi. Ah, ma tegelt ei helista. Saada siis mulle homme töö juures, eks?"
"Jah, ikka."
"No olgu siis, head aega! Homme näeme!"
"Head aega."

See oli Mai, minu töökaaslane ja üks parimaid sõbrannasid töö juures.
Panin teleka kinni, pesin hambad ja siis ma jäin sinna samasse magama.

Teavita ebasobivast sissekandest!