Üksinda. 14 VIIMANE OSA ! (15)

Eelmises osas :

Marko naeratas ja võttis mult ümbert kinni. Lõpuks jäime me üksteise kaissu magama. Magasime päris kaua, kuni ma lõpuks ärkasin minu toa ukse paugu peale....


***

Uksel seisis mingi mulle täiesti võõras tüdruk. " Ah et nii on siis jah. SA ÜTLESID, ET SA EI SAA TULLA SELLEPÄRAST, ET OLED NATUKE HAIGE ! " karjus tüdruk, ise näost tulipunane. " Mida....mis....k-kes sa oled ? " kokutasin mina kahtlustavalt. " SINA ! Sina oled ültse vait. Kui vana sa üldse oled, mingi 9 aastane vä ? " kiljus tüdruk minu peale. Ma sain tohutult vihaseks : " Kui keegi mulle ei ütle mmis siin toimub, siis ma võin vabalt paar polit.seid kutsuda siia. Kamoon, see on minu tuba. " karjusin ma tüdruku peale vihaselt. " Ahnii, ma sain sellest juba ammu aru. Aga kui see tuba on sinu oma, siis miks sa ku.rat siin minu poisiga oled !? " karjus tüdruk mulle vastu. Ma olin segaduses. * Kas ta ütles, et marko on tema poiss ?? Eiei, see pole võimalik. * mõtlesin ma segaduses. Siis pöörasin ma Marko poole ja kiljusin : " MARKO ! Kuidas sa võisid ! Sa jooksed mööda kahte tüdrukut ! Meil on ka tunded, sellel sina ei mõtle jah !? See haavab väga meie tundeid kui sa jooksed kahe tüdruku vahet ja muideks.... tavaliselt lõppeb see sellega, et tüdrukut kõnnivad ära ja poiss jääb üksi. " Ma olin nii vihane, et mu nägu oli tulipunane. Marko silmad olid vidukil ja ta mõtles pingsalt. " Aga äkki saaks..... " hakkas ta rääkima aga mina ja see teine tüdruk katkestasime teda kooris : " EI ! " Marko jäi vait ja vaatas mind anuvalt. Mul hakkas tast isegi korra kahju aga siis käratasin ma talle : " KAO VÄLJA SIIT ! " ja Marko kõmpiski minema. Tüdruk vaatas mulle otsa : " Anna andeks mulle. Ma ei teadnud, et teil on nii tõsine asi ja..... " Ma vaatasin teda mürgiselt : " See, et ma sinu eest ka Markole nii ütlesin, ei tähenda et me sõbrad oleme. Minu PARIM SÕBRANNA SURI HETKEL ja sina tuled siia kiljuma. Jah, meil oli tõsine asi ja meil oli kõik super, aga siis tulid sina ja keerasid kõik metsa. KAO ÄRA ! " Ta proovis midagi veel öelda aga jäi vait, kui nägi mu näo ilmet. Ta läks kurvalt ära. Ma ohkasin valjult, et sain lõpuks üksi olla. Ma kukkusin voodile pikali ja hakkasin nutma. Sekund hiljem ma uinusin jälle.


***


" PIRET ! " hüüdis keegi kõva häälega. " Ah mida ?? " ma tõusin uniselt üles ja hõõrusin silmi. " TULE JUBA ! " hüüdis ema köögist. Ma kõmpisin köögi poole. Bella ja lumivalge kutsikas tulid mulle järele. Ema oli lauale pannud taldriku, mille peal oli hiigel suur kuhi pannkooke. Pannkookite peal oli vahukoor ja maasikamoos. Ma limpsasin keelt. See oli väga harv juhus kui mul oli millegi vastu isu. Ma istusin toolile ja hakkasin nosima. Ema istus minu vastas toolile ja vaatas mind väga kurvalt. Lõpuks sai mul ta vahtimisest villand : " Mis on ? " küsisin ma tüdinenult. Ema puhkes nutma ja jooksis minu juurde. Ta nuttis ja rääkis läbi nutu : " Piret kulllake, mul.....mul....m-mul on v-vähk ja ma s-suren 24 t-tunni p-pärast. " nuuksus ta läbi nutu. Ma ahhetasin ja vaatasin ema juhmilt. Ma ei saanud ikkaveel aru mida ta ütles. Ma hakkasin jälle nutma, ma nutsin ja nutsin ema najal. Ema nuttis minu najal. Ema nuttis minu pluusi märjaks ja mina nutsin ema pluusi märjaks. Isa tuli koju ja hüüdis : " Ter....vist. " ja ta vaatas meid imelikult : " Jumal küll, mis juhtus ? " küsis isa ja jooksis ema juurde, haaras temast kinni ja kallistas hästi tugevalt. " Kallis.....m-mul on v-vähk. " ütles ema südant lõhestava häälega. Isa tõmbas ta endast eemale ja vaatas talle otsa.
" S-see ei o-ole v-võimalik ! " hüüdis ta vihaselt. " Tehke ennast korda nüüd. Mulle tuleb külaline. " hüüdis ise vihaselt ja kahmas autovõtmed.
" Lähen talle ise parem järgi. " torkas isa ja jooksis auto juurde.
" Värd.jas. " sosistasin ma vaikselt. Ema aga vajus veel rohkem norgu ja purskas kõvemini nutma. Ma talutasin ema diivanile pikali ja panin talle teki peale, siis tegin talle kohvi ja võileibu. Ema naeratas mulle : " Sa oled maailma kõige armsam laps. Aitähh sulle. Ma armastan sind nii väga. " ütles ta vaikselt ja hakkas siis sööma ja jooma. Kui tal söödud ja joodud sai jäi ta norinal magama. Ma viisin nõud ära ja sättisin ennast tema kõrvale. * Mul on pohh kui isa oma külalistega siia tuleb. * oli mu viimane mõte kui ma juba sügavalt magasin.


***

Ma ärkasin ja vaatasin ema. Ema magas. Vähemalt nii ma arvasin, sest ma raputasin teda 10 minutit ja ta ei ärganud. " TA ON SURNUD ! EIIIII, MIKS JUST TEMA ! MIKS JUST TEMA ??? " karjusin ma läbi pisarate. Ma nutsin vist 20 minutit kui ma sain natuke ennast juba koguda. Ma hüüdsin isa aga keegi ei vastanud. Mitte keegi. Bella ja lumepall jooksid alla. Lumepall on nüüd selle väike valge kutsika nimi. Ma nägin teleka juures maas ühte kirja. Ma avasin kirja ja nägin :

Kallis Piret !!! Ma tahan, et sa teaksid kui väga ma sind armastan. Selleks ajaks kui sa selle kirja kätte saad - olen mina juba surnud ja ma tean kui väga see sulle haiget teeb. Aga tea, et ma armastan sind kogu oma südamest ja sa oled maailma parim laps keda tahta. Ma pean sulle veel ütlema, et su isa.... ta sai täna hommikul auto õnnetuses surma. Ma tean et see teeb sulle veel rohkem haiget, sest sa pead nüüd täiesti üksi olema. Aga ma usnun et sa saad alati hakkama. Palun ära tee midagi mida sa pärast kahetsed. Ma armastan sind. Sinu ema.

Ma nutsin jälle. Ma olin üksi. Ma olin täiesti üksinda siin maailmas. Mul ei olnud enam kedagi. Ma võtsin Bella ja Lumepalli endale sülle ja jooksin Mammu ema juurde. Koputasin päris kaua kuni ta uksele tuli.
" Oiii piret ! Terekest ! " hüüdis ta rõõmsalt. " Mu vanemad on surnud. Ja ma tahaksin et te hoiaksite neid kahte koera nii hästi kui te suudate. See on mu viimane soov. Need koerad on mu elumõte, niiet hoitke neid. Hüvasti. " vuristasin ma endast välja ja toppisin koerad talle sülle. Ma tegin Bella ninale musi ja kaisutasin teda. Siis tegin ma Lumepalli ninale musi ja kaisutasin teda ka. Mammu ema ei mõiganud midagi. Mina aga jooksin minema. Ma helistasin Markole.


Mina : Tsau Marko, mul on sulle üks jutt.
Marko : Tsau jah.
Mina : Mu ema suri just äsja vähki ja mu isa suri avariis.
Marko : ISSAND !
Mina : Okei kuula nüüd. Ma teen enesetapu. Ära hakka mind otsima.
Marko : Ei... Piret... ära....

Ma katkestasin kõne ja jooksin kaljudele. Ma vaatasin alla ja hüüdsin :
" Ema ja isa ! Te olite mu maailma toredamad vanemad. Ma armastan teid. Bella ja Lumepall ! Te olite mu maailma toredaimad kutsikad. Ma armastan teid ka. " ja ma kahtlesin hetke veel. Järsku ma libisesin ja tagasiteed enam ei olnud. Mul käis terve elu silme eest mööda, kui tuul mu kõrvus vihises ja lõpuks ei olnud enam midagi tunda.......

Autori kommentaar »