Teema: Järjejutud / Muu

Mõtetud sõjad - 7. osa (1)

Kaugelt oli juba näha vastaste suuri odasid ja katapulte. Väejuhataja oma mustal hobusel, jagas mehed gruppidesse. Enamasti jäid kaitsesse ammud ja vibumehed, kaugemale läksid teised. Kostis ilmatu suur sõjakisa ja isegi paar karjet läbi noole surma saanud meeste poolt. Äkki tõstis vastaste kapte käe. Kõik jäi vaikseks ja sõjavägi peatus. Oli kuulda uhkeldavid ja mõrtsuslike kabjasamme, kui meie eesistuja rääkima astus. Esimesed oleksid näinud kuidas ta mõõga käepideme tugevalt kätte võttis. Kostis hääl Miks, miks tee meid tapate? Peamine pealik võtis osavalt välja mõõga ning lõi mehel pea mahal. Purpurpunane veri lendas piiskadena lähimatele kiivritele. Vaenlane oli endast välja aetud. See oli otsustav eelis. Esimesed mehed langesid. Elud langesid nagu lehed puult. Kostis kisa kui viimane nende mees sai surma. Vaenlane lähenes ning mõõdus kividest mis olid sügavasse maase kaevatud. Oli selgelt käes surmatund. Kuus meest põgenesid vaikselt kui nad nägid asja lootusetud külge. Kaua see ei kestnud kui 6 noolt täpselt nende südamed läbisid. Verket leidis õige aja laskmiseks. Ta võtis noole ning tõmbas pingule. Nool lendas 17 m ning tabas pead. Sellele järgnesid tuhanded nooled. Verket surus silmad kinni. Vastane lausa sprintis nende juurde ja alga lähi võitlus Verketile satus ette mustade juustega mees. Poiss valmistu pistodaga ta läbi torkama. Ta tegi seda võimalikult aeglaselt kuna ta polnud varem kedagi läbi torkanud. Tal käis kehast värin läbi. Vastan oli tast kiirem. Kuid tal ei olnud relva käes. Must mees lõi kaks sõrme Verketi poole. Äkkitselt peatus kogu maailm. Kõik käis jube aeglaselt. Verket mõtles Põika eest, põika eest, põika eest! Kas ta tahab mind pimedaks teha? Mis ma teen? Miks on sõda? Ah milline hädine mees... khkm poiss ma olen! Kas see ongi lõpp?! Väga segane. Kui ma vaid näeksin oma perekonda viimast korda. Ta tahtis liikuda aga ainus mida ta teha jõudis oli käsi pooleldi üles tõsta. Aga ega ma ju ometi ei sure! Või... Äkki muutus kõik kiirkes tagasi. Sõrmed purustasid ta silma ning teine hoop lõi ta uimaseks. Ta kukkus maha. Kõik jäi pimedaks. Tunda oli vaid märja rohu ning vere lõhna.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!