Teema: Järjejutud / Armastus

Koolisuhted 14. (1)

Läksin pahuralt voodisse tagasi, sest külm oleks mu jalad muidu ära võtnud. Igastahes teadsin ühte asja - nad varjasid minu eest midagi. Mida, seda ma ei tea. Vähkresin, kuid jäin ka lõpuks magama. Unes nägin kuidas üks noor naine nuttes oma lapse, ära andis. Lapse uued vanemad olid tuttava häälega, kuid ei tahtnud selle üle pead murda. Kui ma vee äärde läksin, nägin ma tiigi põhjast midagi. Miski nagu mingi kette või medaljon. Hakkasin seda välja urgitsema. Vesi peegeldus tugevasti päikesest ja ketti oli raske kätte saada. Korraga tundsin tugevat haaret enda selja tagant. See oli Stiina.

Stiina: "Mida sa teed?"
Ma: " Ma just tahtsin seda... "

Kuid nüüd oli see kadunud.

Stiina: " Mida?"
Mina: "Ah vahet pole, sind ju nagunii ei koti!"
Stiina: "Lõpeta ära ja rahune maha! Meie üritame sinuga head olla ja sina lihtsalt kargad meile selga! Võib - olla peaksid sa koju minema."
Mina: "Ei, ei, ei ma ei taha koju!"
Stiina: "Mis seal nii hirmsat on siis?"
Mina: "Sa ei saa aru, ma tunnetan, et see ei ole minu kodu. Lihtsalt tean! Ka sa äkki tead midagi?"
Stiina: " Mina?! Eh... Ei loomulikult mitte! Miks ma peaks su elu teadma?"
Mina: "Sa oled ju mu nõbu, eksju!"
Stiina: "Jajah loomulikult!"

Tõmbusin tagasi ja otsustasin verandal raamatut lugeda. Stiina põõras ümber ja hakkas maja poole liikuma. Miski peegeldas mulle järsult silma. Kas see pole mitte...?

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!