Teema: Järjejutud / Muu

Thirst # 6.osa (0)

Tundsin enda nahal kerget soojust, just nagu inimesena. Ma sulgesin silmad ja kujutasin endale millegi pärast ette ,et ma jooksen oma ülikooli linnaku tuppa päikese käes. Avasin silmad ja vaatasin oma kätt. Polnud mingeid põletusi, kõrbenuid kohti ega roosasid rante. Tõmbasin kardina täiesti eest ,et kogu tuba täidaks valgus. Päike paistis mu peale. Kõik oli nii soe ja valge. Ma sain aru kui kiiresti ma olin pimedusest tüdinenud.
Vaatasin otse päikesesse ja tundsin kuidas mu silmad hakkasid kipitama. Pöörasin pilgu ära ja pilgutasin paar korda kiiresti silmi. Sammusin ukse juurde. Vaatasin ennast peeglist. Mu punased juuksed oli lahtiselt üle mu õlgade end laiali laotanud, mu öised tume rohelised silmad olid muutunud mu tavapärasteks inimsilmadeks, polnud liiga tumedad ega heledad. Tundsin enda juures ära kõige suurema muutuse. Mu ühtlase päevitusega nahk oli muutunud kõvasti heledamaks. Ohkasin ja sammusin kummuti juurde. Avasin kummuti esimese sahtli lootes leida mingeid päikseprille. Tõmbasin ja sulgesin üksteise järel kummuti sahtleid kuni peatusin viimase juures. Seal oli mõningaid päikeseprille, mõned meeste omad ja mõned naiste omad. Haarasin sealt pruunikad päikeseprillid ja sättisin need endale silmade ette. Lükkasin jalaga sahtli kinni ja avasin ukse. Astusin aeglaselt uksest välja nagu kardaksin saada surma või midagi hullemat.
Tundsin päikest oma nahal soojemalt. Sulgesin ukse ja läksin hoovile. Vaatasin maja ja mõtlesin kus võiks olla garaaž. Nägin majast eemal üht väiksemat sorti puumajakest. See oli peamajaga samas stiilis. Naeratasin ja jooksin maja poole. Ma polnud tundnud kunagi ennem tuult nii selgelt oma nahal. Ma polnud kunagi ennem nii kiiresti jooksnud. Peatusin väikse maja juures ja läksin selle ukse juurde. Katsusin ukse linki ja uks vajus lahti. Sisenesin ettevaatlikult majja. Kobasin ukse kõrval käega lootes leida lülitit mis paneb tuled põlema. Tundsin enda käe all lamedat lülitit ja vajutasin sellele. Pöörasin ennast tühjuse poole ja nägin kuidas tuled süttisid.
Mu silmad peatusid kollasel porsche. rapsi muiates pead ja jalutasin kapi poole milles arvasin võtmeid olevalt. Kangutasin kapiukse lahti ja nägin seal hulganisti väikseid võtmeid. Võtsin ühe võtme mis oli paigutatud motikate alla. Sulgesin ukse ja kõndisin hõbedase motika poole.


Sõit Ülikooli juures asuvate kortermajade juurde oli sõit lühike.
Parkisin mootorratta vabale parkimis kohale ja tulin motika seljast maha. Võtsin võtme süütest välja ja sammusin kortermaja juurde. Avasin suure klaasist ukse ja jooksin mööda treppi teisele korrusele. Vaatasin numbreid mis kõrgusid uste kohal. <<211, 212... 214.>> Ütlesin numbreid samal ajal neid lugedes.
Võtsin taskust võtme ja avasin ukse number 216. Tegin ukse lahti ja astusin sinna sisse. Sulgesin ukse enda järel ja vaatasin tuba. Kõik oli mõnusalt kollane nagu varem. Minu voodi oli korda tehtud ja öökapil olid karikakrad. Nägin kõige akna poolsemal voodil lebamas Ridley-t. Tal olid peas kõrvaklapid ja käes mingi raamat. <<Damn of Queen.>> Ütlesin ma natuke silmi pingutades. Nägin kuidas Ridley võttis klapid peast ja ajas end püsti. Paari nõtke sammuga oli ta minu juures ja kallistas mind. Kallistasin teda vastu ja ütlesin: <<Tsau Ridley!>> Tundsin tema sooja südame erksaid tukseid. Ta oli nii... soe.
Ridley astus sammu taha poole ja asetas käega oma pruuni juukse salgu kõrva taha.
<<Tsau Cara, tagasi ülikoolis?>> Küsis ta rõõmsalt. Kehitasin õlgu ja ütlesin: <<Õigupoolest teen ma õppimises väikese pausi. Võtan aja maha. Ta noogutas mõtlikult. Tundsin kuidas mu kurk põles. Kallistasin teda uuesti ja ütlesin: <<Rid ma pean praegu minema, ma tulen varsti tagasi!>>
Tundsin kuidas mu nägu valust moondus. Tundsin kuidas mu suhu kihvad kasvasid ja järsku kaotasin ma kontrolli enda üle. Vajutasin enda kihvad talle kaela. Tundsin kuidas ta veri minusse voolas. Ta veri oli soe, see veri oli teistsugune kui haiglast saadud veri. Ma tundsin vere kaudu ta tundeid, ta hirmu, viha ja kurbust. Lasin Ridley kehal lõdvana maha kukkuda. Taganesin paar sammu ja maandusin oma voodile. Ma olin teinud seda mida Ethan võis karta. Ma olin tapnud inimese, mitte lihtsalt inimese vaid oma parima sõbra.

Teavita ebasobivast sissekandest!