Valikud; vol2: 1. osa (5)

Tundsin kellegi tugevaid huuli oma huultel. See suudlus oli tavalisemast kirglikum ja tugevam. See haaras mu peaaegu endasse. Tõmbusin eemale ja naeratasin Alexsile. Sulgesin raamatu: "Kolmas märk" ja nägin kuidas Alex kortsutas kulmu öeldes: <<Jälle loed raamatut mis on kirjutatud 23 aastat tagasi?>>
Krimpsutasin suud ja ütlesin mahedal kuid kavalal toonil: <<See on lihtsalt põnev ja kui ei meeldi siis ära dikteeri seda valjusti.>> Alex oli olnud mu hea sõber lausa 1 aasta, ülejäänud aja ehk 16 aastat oli olnud ta mu poiss. Tõusin püsti rahulikult ja asetasin raamatu kiirelt lauale mis asetses valgenahk diivani juures. Tundsin kuidas Alex mu seljataha ilmus. Naeratasin endamisi ja tõmbasin rusika õrnalt kokku. Pöörasin end kiirel sammul ümber ja saatsin rusika Alexi näo poole teele. Tundsin kuidas ta mu rusika kiirelt ja õrnalt kinni püüdis ning naeratas. <<Liiga aeglane ja ettearvatav.>> Ütles Alex kiirelt ja võttis mu rusikast kinni ja lennutas mu diivani poole. Suutsin enda maandumist pehmendada, kuid ikkagi maandusin sabakondi peale. Naeratasin vihaselt Alexile ja suunasin õhu joad tema poole. Nägin kuidas õhk ta keha ülesse poole tirib. Ajasin ennast vaevaliselt püsti ja sammusin tema poole. <<Liiga palju enesekindlust ja liiga etteaimatav.>> Laususin võidukalt. Nägin kuidas Alex turtsatas ta norivalt: <<Minu 17 aastane töö võtab vaikselt edu. Pole paha.>> Krimpsutasin vihaselt suud ja kaotasin õhu surve ta keha ümber. Kuulsin valju prantsatust ja muigasin rahulolevalt. Ma olin õnnelik, ma polnud kunagi ennem ettearvamatut võitlust võitnud. Isegi siis kui mina selle alustasin. Alex ajas ennast kohmakalt püsti ja sammus minu juurde. Ta võttis mul pihast kinni ja suudles mind. Oleksin hakanud suudluse ajal peaaegu naerma, kuid suutsin vaevu end tagasi hoida. See kõik oli liiga naljakas.
Suudlesin Alexit vastu nagu oleksin koolitüdruk kes nurga taga oma esimese suudluse ajal kihistab, aga see suudlus oli palju kogenenum.
Tundsin kuidas minu ja Alexi jalad liikusid. Piilusin silma nurgast ja nägin voodit. Muigasin tahtmatult enne seda kui uus suudlus mind endasse haaras.
Tundsin Alexi jõulisi käsi enda juukseid sasimas ja tema huuli enda huultel. See kõik oli imeline. See oli mu peaaegu täiuslik elu. Kukkusime kohmakalt voodile ja Alex tõmbas mu valge pluusi minult ülepea.