Pärast surma 3# (7)

Kui on rasvaselt kirjutatud, siis see on otsekõne.
Kui on kaldkirjas, siis see on mõttes rääkimine teistega.
Kui see on tavalises kirjas, siis see on tavaline tekst.

Lühendid:
L=Lucy M=Micheal E=Ema K=Katie T=Tiffany A=Arst S=Stefan
_____________________________________________

Sel päeval oli sama jama.
T: Lucy, ärka üles!
L: Ah...okei.
T: Tule siis saali. Ja ära uuesti magama jää!
L: Ja-jaa.
T: 5 minutit.
L: Okei.
Sel tunnil harjutasime jälle samu ülesandeid. Kivi tõstmine oli mul juba peaaegu ununenud.
T: Keskendu!
L: Rise hihe.
Kivi tõusis.
T: Nüüd tõsta seda oma peopesaga ülespoole...
Jah, just niimoodi.
Kivi tõusis juba 10 cm't.
T: Tubli, hea töö.
Järgmine ülesanne oli mul meeles seepärast harjutasime me seda vähem.
L: Cim kivi.
Öeldes seda püüdsin ma kivi kinni.
T: Tubli, aga püüa nüüd midagi muud enda juurde toimetada.
L: Ää...Cim mõõk.
Õnneks lendas mõõk käepidi ees, muidu oleksin arvatavasti haiget saanud.
Hakkasime mõtteid treenima.
T: Mõtle nt sõjaväele. See peaks toimima .... Või siis müürile....Ja ära lase ennast mõjutada.
L: Top mi mand.
Võitlus meeltes kestis üpris kaua, kuid lõpuks suutis Tiffany ikkagi hävitada mu sõjaväe ja lõhkuda mu müüri.
T: Hästi tehtud, homme harjutame edasi.
L: Kas nüüd on kõik?
T: Ei!!! Nüüd hakkame võitlema.
L: Aga ma ei oska ju ...
T: Misjutt see on? Sa oled printsess, milline häbi oleks osata mitte võidelda.
L: Noh, aga mina olen siis erand.
Võitlus oleks toimunud niikuinii. Seekord läks mul natuke paremini.
T: Avasta vaenlase nõrk koht ja siis põmaki mõõgaga. Otsi, avasta ...Võitle!
L: Ma ei suuda.
T: Uskumatu, et sa üldse printsess oled.
Tema jutu peale läksin ma vihaseks ja virutasin talle vastu puusa. Hah, oligi talle paras, mis ta õrritab siin teisi.
T: Aia!
L: Kas sa said haiget? Vabandust, ma tõesti ei tahtnud niimoodi, aga ikkagi ...
T: Sa arened ... Enam ei saagi öelda et sa printsessiks ei kõlba.
L: Ära alahinda mind!
T: Varsti oleks sulle uut treenerit vaja.
L: Aga ma ei taha ... Mulle ei meeldi teised.
T: Sellepärast ma Micheali valisingi.
L: Sa, mida? Sa-sa va-vali-valisid Mich-Micheali?
T: Ma teadsin, et sulle meeldib mu valik.
Homme treenid juba temaga.
L: Homme? Juba? Aga ma mõtlesin, et ikka sinuga olen.
T: Sa tead ju Micheal'it ja ma ei saa sinuga treenida, kuna su löögid on nii tugevad.
Hakkasin suure häälega naerma.
L: Ha-ha-haa ja minu löögid on tugevad. Ha-ha-haa. On see nali?
T: Võta asja tõsiselt. Muidugi mitte.
Järgisel päeval läksin siis Micheal'iga.
M: Mine võta omale mõõk relvaruumist.
L: Aga me võitlesime puust....
M: Jaa, ma tean, aga mina olen õpetaja.
L: Okei.
Läksingi siis. Omg, kui ilus poiss seal oli, ta oli vist relvaruumi valvur. Otsustasin temaga natuke flirtida.
L: Tere, kas ma saaksin endale mõõga?
S: Millise? Mille jaoks?
L: Ää...Treeningu.
Vestluse ajal vaatasin ma tema lõputuisse silmadesse oma flirtiva "lookiga". Arvatavasti sai temagi aru.
S: Te flirdite!?
L: Kuidas te aru saite? Kui võin küsida, siis mis on teie nimi?
S: Stefan.
L: Stefan, nagu kahe a-ga w?
S: Ei, kirjapilt on erinev. Miss Lucy, teil on väga ilusad võitlusriided.
L: Aitäh...Stefan.
Micheal tuli, olin liiga kaua ära olnud.
S: Palun, siin on teie mõõk.
M: Mida te vahite printsessi!?....Kõtt! Mine minema siit!
L: Te ei pidanud nii ebaviisakas olema.
M: Muidugi pidin. Nägid kuidas ta teid vahtis?
Esimesest silmapilgust peale hakkas mulle see poiss meeldima. Ilus kuldpruunikate juustega poiss, kel oli ilus võitlusrüü seljas.
L: Jah, Micheal.
Täna ei tulnud midagi välja ja ka Micheal andis sellest mõista.
M: Mis algelised oskused?! Tiffany valetas mulle teie löögi tugevusest.
L: Ei valetanud!!!
Olin jälle vihaseks läinud ja virutasin talle hea mitu obadust. Iga kord kui ma vihastusin, muutus mu liikumine ja mõõga vali.tsemine jne.
M: Kuidas te seda suutsite?
L: Mina ei tea, iseenesest.
M: Vabandust, et teis kahtlesin.
Koos prints Micheal'iga treenisime paremini kui Tiffany'ga, kuigi mulle meeldis Tiff'ga rohkem aega veeta. Nii läksidki kõik mu treeningud ja vähehaaval muutusin ma paremaks ja paremaks. Miski mutus minus. Mu pehmed näojooned olid asendunud teravate nurgaliteks.

Jätkub...
Kolmanda osa lõpp

Autori kommentaar »