Skemreelid V osa (2)

Pühapäevgi ei möödunud mingi erilise sündmusega , käisin väheke Pärnus ringi ja avastasin ilusa ranna, kuid ei saanud seda eriti nautida, kuna soojaks läks, ma kartsin tuhmuda.
Täna on ilm pilvine ja mitte väga soe, jopega peab ikkagi käima.
Esimesed tunnid venivad nagu tatt.Söögivahetunnis Melindat täna pole kuna ta ütles eile õhtul , et läheb jalutama selle ajaga, see on küll imelik, aga uurida ka ei viitsinud. Sten on vähemalt siin ja ma ei istu üksi lauas, siis oleks mul veelgi imelikum olla.
Sten istus lauda ja ütleb : "Need albiinod on siiski imelikud, ma arvan , et neis on midagi.Ennem , kehka tunnis Roberti õde viskas palli nii tugevalt , et mingi Mike lendas pikali, Roberti pere pidi ülse kehkat suht vältima , nagu meiegi."
Sel hetkel märkasin ma oma märkmikul märkme paberit, millele ma olin kirjutanud märksõnad vampiiridest : kiire , külm , silmad vahetavad värvi, tugev, ei söö.
Minust käis läbi judin.Ma ei tahtnud sellest Stennile rääkida, kuna nad ei saa olla vampiirid , ei saa lihtsalt. Pealegi ma pole märganud nende silmade värvi muutust.
Sten istub liikumatult paigal, ta vist tunnetab inimeste mõtteid.
Ma tonksan näpuga Stenni : " Sten , mis sa tunned ? "
"Ma ei sa nende pere mõtetele ega tunnetele ligi, nad on täiesti erinevad. Ma olen siiani tunnetanud kõikide mõtteid vähemalt tundeid, kuid mitte nende omi."
"Jama" lisan ma vaikselt , nagu me alati räägime.

Jätkub.

Autori kommentaar »