Teema: Võistlused / Kui mina oleksin draakon ... - LÕPPENUD!

Eludepäästja draakon. (0)

Täna on mul seljas lilleline ja roosa kleit, mis on üsna ilus.Mu ema armastab mulle kleite õmmelda.Kahjuks pean ma selle ilusa kleidi üsna varsti vahetama halli ja roosa kirjuks liibuvaks kosüümiks , kuna mulle tuli täna tellimus.

Hiljem:

Olengi kohal siin põleva maja juures, aga ma vist unustasin ennem mainida, et ma purskan vett mitte tuld.
Mis ma siin ikka räägin , lähen inimesi päästma.Sumpan oma üsna tillukese kehaga läbi paksu tossu pilve , samal ajal lasen suust pidevalt vett välja, et see tuld kustutaks.Juba ma näengi koridori lõpus valget ja väga armast kassi , kinnitan ta omale trakside külge ja torman edasi tuppa , kus tundub olevat telekas ja diivan , mis põlevad ja neli last. Ma võtan nad kõik omale kätele , mulle öeldi ennist , et maja on tühi, kui neli last on väljas, kuid ma vaatasin veel kõik toad üle ja taas eksiti, ühes väiksese ruumis, kuhu polnud veel tuli jõudnud istus üks vanem daam.Loomulikult ma tirisin ta sealt kaasa , kuigi ta oli teadvuseta.

Hommikul:

Jälle olen ma oma armsas kleidikesed ja loen inimeste ajalehte, selle ajaga kui kõik meie enda sugulased on väljasurnud oleme me harjunud emaga elama koos inimestega.Oh üllatust, ma olen taas ajalehe kaanel, mis ma nüüd jälle tegin ?!Oo , siin kirjutab , et vapper veepurskaja draakon Rosie , kes töötab tuletõrje heaks päästis taas inimeste elusi.Appikene küll , kaua nad jõuavad minust koguaeg ühte ja sama kirjutada ? Meil on juba kolm koopaseina neid artikkleid täis.
Ahjah, me elame koopas , ühe suure linna küljeall.

Nädala möödudes:

Mõnda aega on üsna rahkulik olnud , kuid täna tuli mulle teade, et kuskil läheb põlema suur maja, mulle saadab neid teateid mu kaitseingel , kes elab kõige suuremal ja roosamal pilvel.Niisiis ma söön ära oma neli kapsapead ja lähen linna.

Olen suure maja ees ja torman midagi mõtlemata sisse , mulle öeldi , et seal võib olla lapsi , see on kõige kohutavam minujaoks , kui lapsed saavad viga.Jooksen läbi esimese korruse, kuid siin ei paista kedagi olevat, edasi jooksen ma kitsast trepist üles, kuid tuleb ette taksitus , üks osa trepist põleb , ma võtan hüppeks hoogu ja saingi üle sellest august. Ma kuulen tohutuid karjeid, ma sain aru, et see maja on lasteaed.See paneb mu veel rohkem tegutsema.Ühes suures ruumis oli umbes 7 last ning ma viskan nad aknast alla, loomulikult madratsite peale.Seejärel ma jooksen suhteliselt kiiresti läbi kogu korruse, kuid kolmas korrus on veel jäänud.Olen kolmandal korrusel ja näen üht kasvatajad ja üsna palju lapsi.Ma võtan mõned oma sakilisele turrale , kasvataja ja veel mõned lapsed kätele , sööstan veel läbi kõik ruumid, kui seal pole enam kedagi. Mu parem - türkiissinine silm - hakkas valutama imelikult , seda pole kunagi juhtunud , kuid ma olen kohe majast väljas.Lõpuks ometi värske õhk. Ma kukun kokku, ma ei tunne enam oma keha.Ma ei saa aru mis toimub, ma pole isegi leekides midagi tundud, mis siis nüüd ?! Ma laman jõuetult, inimesed on mu ümber murelikult, mu süda jääb aeglasemaks ja mu turris sakid vajuvad seljal lonti, ma ei tunne enam midagi. Ma suren.Nii ma suringi , inimesed olid shokis.Kuid kõik keda ma olin päästnud on elus.

Järgmine hommik :

Jah, ma surin eile ja kõik ajakirjad kirjutavad minust , kõik leinavad mind, kuid ma sain inimeste elusi päästa.Ma olin 44 aastat töödanud tuletõrjes abilisena ja ma olen päästnud mitmeid kümneid tuhandeid inimesi ja loomi.Ma olen oma rahu leidnud ja mu ingel ütles, et mu ema tuleb siia taevasse minu juurde ka paari nädala pärast.

Ma olin eludepäästja draakon Rosie.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!