Nemad. (3)

Ühel maal, Põrguväravate taga,
Elavad Nemad.
Nad lamavad, kuid ei maga
Nad on Nemad.
Nad joovad ja söövad,
Kui eal ei räägi.
Nad on pagana töölised,
Nende häält kuulnud pole keegi.
Vahel ma mõtlen, et Nad on surnud.
Neil pole nägu.
Nende kapuutsi alt paistavad vurrud,
Kuid loomad Nad pole.
Kord ma kirjutasin ühele neist,
Küsisin, kuidas läheb.
Tema aga vaatas vaid paberit ja mind,
Keeras selja ning jõi.
See on mõistatus, kuidas Nad elavad,
Ehk on Nad surnud?
Nad võib-olla lihtsalt ei tea mida mõelda.
Nad võib-olla lihtsalt ei tea mida õelda.
Nad võib-olla lihtsalt ei tahagi õelda,
Et Nad ei oskagi midagi tarka õelda. .
Aga võib-olla ongi nad surnud.
Võib-olla neid polegi olemas.
Võib-olla, on nad lihtsalt pettekujutelm.
See jääbgi mõistatuseks,
Sest Nad on pagana töölised,
Nad on Nemad.

Loodan, et meeldib... agajahh, viimasel ajal luule kõik vabavärsiline. Sry.

Igatahes, kriitikat ja seda et varsti vist lisan veel ühe vabavärsilise. Vb ka riimuva, vaatab veel.

Autori kommentaar »