I'm not alone.I have me. III OSA ! (5)

Sandra jalutas mööda lumist teed.Ta istus pingile ja vaatas ümberringi.Telefon heliseb..

"Halloo?..Ja..Ei,väljas,kaubsi juures pingil istun..Ei ole..Jah..mhhhhhhmhmh...Meibi..Ei,kodus on jamad..Jaa..Ei midagi tõsist..Jah..Lihtsalt ema..ja..nojah..Mhmh..Okei.ma arstun läbi?..Jap..Ääähäähhh..Oki,babai!"

Sandra pani telefoni klapi kinni.Ta tõusis püsti,pani kindad kätte ja hakkas astuma.

"Kohal." ning tüdruk koputas uksele.
Mõne sekundi pärast oli uks lahti ning vastu naeratatas umbes 39 aastane naine kellel oli põll seljas ning pajalapid ühes käes.See oli Triinu ema.
"Tere.Kas Triinu on kodus?"
"Jah.Ikka.Triinu,sulle on külaline!" hõikas Triinu ema ning läks kööki tagasi askeldama.

"Tsau Sannu!"
"Tsau..Kuule,ma ei saa täna koju minna.Ema.."
"Tere,tüdrukud" tuli trepist alla hommikumantlis Triinu isa.
"Tere."Vaatas Sandra. Triinu tiris külalise enda tuppa ning istus voodile.
"Noh,ema on päris ära pööranud nagu.."
Jäi Sandra sõbrannale juhtunust rääkima.

Jätkan vä ?

Autori kommentaar »