Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Noortejutud

Lisa 1 osa (0)

26.12.2010 13:18, x188 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Lisa on 15 aastane tüdruk, kes elab ühes väikelinnas armsas valges majakeses. Tal on ema Amy ja isa Sam. Nad pole küll rikkad, kui elavad õnnelikult koos. Lisa parim sõber on Lucy, kes on temast küll rikkam majanduslikus mõttes, kuid elab emaga üksinda. Lisa juhtumised ja lood on kirjeldatud mina vormis. Tüüpiline teismeliste jutt, seega, kellele ei meeldi, ära kommenteeri.

#1

„Trr, trr,“ helises mu äratuskell. Ma vajutasin selle kinni ja keerasin voodis teise külje. See on alati nii, noh, aga ma tean, et ema tuleb 15 minuti pärast kontrollima, kas ma olen ikka üleval.
„Lisa, äratus!“ kostiski varsti ema tuttav hääl. „Sa jäid jälle magama!“ lisas ta naerdes.
Mulle meeldib mu ema. Ta on mõnusalt lahke ja kodune. Selline hästi mõnus ema, võtab kõike rahulikult.. ja on üldse väga tore.
Ma hakkasin riidesse panema. Ega mul suurt valikut seal riidekapis pole, seega valisin juba kõigile klassikaaslastele tuttava komplekti - valge top, teksad ja sokid, millel oli ääres kirjas: „Sport“. Njah, ilmselt on teilgi paar selliseid sokke.
Alla minnes tuli mulle meelde, et unustasin oma koti ülesse. Kähku kõmpisin ma üles enda tuppa ja haarasin kotisangast. Tirisin selle endale kätte ja hakkasin uuesti alla minema. Väikses roosas vannitoas pesin ma hambaid ja sättisin soengu korda. Esimesena võiks teha remonti vannitoas, seda olen ma mõelnud. Kahhelkiviplaadid on katkised ja väga praagilt seina topitud. Justnimelt, topitud.
Köögis sõin ära paar võileiba ja jõin vett. Eriti mulle hommikuti süüa ei meeldi, aga koolist räägitu – see, et hommikusöök on päeva tähtsaim einekord – on mulle ikka meelde jäänud. Ütlesin emale ja isale „Tsau!“ ja peagi astusin välisuksest välja. Olin juba varsti bussipeatuse juures, kui nägin, et buss on juba bussipeatuses. Peagi tuhises see suur sõiduk must mööda ja olingi bussist maha jäänud. See, kuidas ma kooli saan, oli nüüd alles selgumisel.

/

Autori kommentaar »

urust võetud vana jutt.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Blinkie

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima