Vaidlus iseendaga (8)

Täna ma jutustan sellise loo, elas kord mutt kellel oli metroo... Ole vait tainas. Ei taha. Ära ole siis. Ja miks. Draakon sööb su ära. Ei tahaks uskuda. Lõrrlõrr, ta juba tuleb. Tulgu aga, ma ei karda. Kardad küll. Ei karda. Õigus jah. Kellel? Minul ikka. Ei tahaks uskuda. Tõesti või? Jah. Ikka täiesti kindlalt? Nii kindlalt, et sööksin oma mütsi ära kui valetaksid. Ma toon valedidektori. Ära too! Toon küll! Olgu too. Toongi. Kust sa selle saad? Poest ostan. See maksab palju. Ei taha uskuda. Usu ikka. Teeme ilma valedidektorita. Kuidas? Mina küsin. Ja mina vastan? Just. Alustame. Kas sa oled seksinud mitme naisega korraga? Osta küsimus. Palju maksab? Eek. Ei usu. Mina ka mitte. Ära usu siis! Ei usugi. Tore on! Ei ole. On küll! Ei ole üldse tore. On küll väga tore. Tahan uskuda. Usu. Ei oska. Putka. Putka? No putka. Mis putka? No putka nagu -ka ära ja -si lõppu. Ah. Mis ah? Pulk sisse. Kuhu? Ole vait kana.