See vana telefoniputka (2)

Sind näen ma igal hommikul,
Kui jalutad mööda mu garaažist.

Sul peas on kõrvklapid,
Ja seljas see vana jope.

Sind kurbusega jälgin,
Kui kaod tänavanurga taha.

See vana telefoniputka,
Kus ammu jäätist sõime.
Iga kord ma poetan pisara,
Möödudes siit.

Vahel küsin endalt,
Miks kõik pidi minema nii?
Miks olen üksi nüüd?

Sa lähed igal hommikul,
Ikka nagu alati.

Me ei räägi enam,
Vist kunagi...
...

See vana telefoniputka,
Kus ammu jäätist sõime.
Nägin sind siin ühe teisega,
Kes pole pärit siit.

Vahel küsin endalt,
Miks kõik pidi minema nii?
Miks olen üksi nüüd?

Valu ei kao,
Mõtted ei kao,
Unistused ei kao,
Miski sinust minus ei kao!


See vana telefoniputka,
Kus ammu jäätist sõime...

Autori kommentaar »