Veidrus meid seobki. (3)

Ma kirjutasin selle bändile Ursula,kahjuks nad enam minu teada koos jätkanud pole.. : (

Garaaźis istume koos,
siin haiseb rõvedalt.
Sa laulad,täies hoos,
kuigi laulda sa ise ei oska.

Su jope on tumesinine,
nagu su silmad,
Ma olen vaid inimene,
aga sinuga muutuvad ilmad.

Ref: Telefoniputkasse,vaja on minna,
sest krediiti mul pole,et sulle helistada,sest ilma ei saa.

Mu ego on laes,
kui istud mu kõrval.
Sul lund on veel kraes,
aga soe on,kui tõrval.

Su Iphone'i kõrvaklapid,
kõrvas on sul,
aga siiski minuga klapid,
ja polekski kahju öelda mul.

Ref: Telefoniputkasse,vaja on minna,
sest krediiti mul pole,et sulle helistada,sest ilma ei saa.

Õues on külm,aga sina sööd jäätist,
sa oled nii veider,see meid vist seobki.
Suveti tihti sa saadad mul väetist,
aga nööri mu südame ümber see seobki.

Nii külmad on käed,
nii soe on mu süda,
ja varsti sa näed,
et sul on mu süda ...



See räägib küll poisist,aga mul ei tulnud muud nende sõnadega pähe . Üpris kahtlased riimid tulid. Pastakaid siis ka ,ekss,kui tahate = )
lol,ma ei tea,see tuli suht kahtlane,mul ei tulnud ühtki ideed seoses nende sõnadega. Ma olen selline inimene,kes kahjuks ei ole väga hea räppar ja ma ei oska kirjutada luuletusi,mis räägivad kahtlastest asjadest. Meeldivad rohkem vabavärsilised ;D Vist kustutan ära selle :D Ei tea veel.