Minu riik (2)

Minu riik asub maailma kõige väiksemal saarel. Selle nimi on Kurikri. Siin elab väga vähe inimesi. Mina, mu pere ja meie naabripere.
Meie riik on nii väike nagu küla - 3 x 5 km (15 km2).
Meie riigike on tekkinud vulkaanipurske tagajärjel. See oli väga ammu. Nii palju, kui meie teame on meie saar vähemalt 10000 aastat vana.
Inimesed asusid siia elama vaid 100 aastat tagasi. Esimene inimene Kurikril oli minu vana-vana-vanaisa. Tema nimi oli Ernich. Ta ehitas siia suure lossi, kus meie praegugi elame. Kuna Ernich avastas selle saare, siis sai tema ka selle saare endale.
Minu vana-vanaisa aga tegi meie saarekese riigiks. Ta kutsus siia elama oma parima sõbra pere. Ta vormistas ära ka riigi tegemiseks vajalikud paberid.
Minu vanaisa aga ehitas siia 6 lauta. Ta kasvatab neis siiamaani lambaid, lehmi, sigu, hobuseid, kanu ja kitsi. Tema tegi meie riiki ka 2 väikest põllumaad.
Meie saarele mahub ära veel ka 1 pisike mets. Sealt saame marju ja seeni.
Me oleme siia saarele palju asju teinud - ehitanud kaevu, elektri juhtmete jaoks mere alla kanaleid teinud.
Kord kuus sõidame kõik koos paadiga Lustimaale. Lustimaal ostame kõike vajalikku, maitseaineid, nõudepesu vahendit jms. Toitu meil pole vaja osta, sest liha ja piima ja köögiviljad-puuvijad, marjad ja teravilja saame oma väikeses Kurikris loomadelt, metsast või põllult ise kätte. Samuti käime siin posti järel.
Meile meeldib väga oma pisikesel Kurikril ringi joosta ja marju korjata ja loomi vaadata ja naabrilastega mängida.
Me käime koolis oma naabrite juures - naabrinaine on õpetaja. Ta õpetab väga hästi. Ta ei pahanda üldse.
Minu lemmik õppeaine on kunst - olen kunstis päris tugev. Mulle meeldib eriti maalida ja hariliku pliiatsiga joonistada.
Kui kool läbi, läheme õdedega tavaliselt lossi tagasi. Vahel jääme aga naabrilastega mängima.
Meie lossis on ilusad uhked seinad, suured uksed ja palju tube. Meil on üle 100 toa.
Väga sageli tulevad naabrid meie juurde. Samuti külastab meid sageli tädipere - tädi ülikolis õppimise ajaks Lustimaale ja jäigi sinna elama.
Rohkem aga ma rääkida ei saa, sest ma pean kooli minema.

Niisiis tänan lugemast ja kohtume Kurikril!

Autori kommentaar »