Teema: Järjejutud / Muu

Iivi on eriline geenius. Esimene. Legendaarne (0)

Söögivahetunni ajal meeldis Isabellale õudusjutte jutustada. Keegi ei teadnud, kust ta neid täpselt välja tiris, ning miks ta just arvas, et neid on sobilik söögilauas jutustada, aga nii oli tal kombeks. Mitte just eriti heaks kombeks, Iivi arvates.

„See jutt mis ma rääkima hakkan, see toimus meie koolis,“ teatas Bella kurja naeratusega. Iivi asetas oma siirupiklaasi (rohkem siirup kui vesi või mõni joodav asi) laudlinale ja ohkas.

„Ükskord oli siin koolis kuuendas klassis üks väga populaarne tüdruk. Ta nimi oli Ruby.“

Nende kõrval istuv Lilia kõlgutas jalgu ja küsis: „Ja mis siis temaga nii hirmsat juhtus?“

„Noh. Ta oli päris ülbe tüdruk.“

„Ja siis?“ päris Lilia, kes oli mõnikord ka veidike ülbelt käitunud. Peamiselt aga õpetajate suunas.

„Ja siis ükskord ajas see Ruby ühe tüdruku oma klassist nutma, üteldes, et ta „pole keegi, ning on täiega näotu“. Talle meeldis tüli norida ning ta arvas, et on kõigist teistest parem.“

Suur Jutuvestja Bella tegi pausi.

„Aga see tüdruk, keda ta solvas, oli nõid. Tal olid maagilised võimed.“

Iivi väitis, et ta ei uskunud seda juttu algusest peale; Lilia lihtsalt itsitas.

„Ja siis ta pani selle Ruby peale loitsu,“ ütles Bella. „Ja kui Ruby hommikul üles ärkas, märkas ta, et ta ei saa silmi lahti teha. Ta tahtis karjuda, aga ei saanud. Ta tõstis käed, et tunda, milles oli viga ja...“

„Ma tean mis nüüd juhtub!“ hõikas Lilia võidurõõmsalt ja itsitas edasi.

„... ta leidis, et tal polegi enam nägu. Ta komberdas oma toast välja, seinast kinni hoides, aga ta tuba oli teisel korrusel; ta ei saanud trepist alla minna. Lõpuks jõudis ta vannituppa ja lõi seal endal pea niimoodi ära, et ta suri.“

Liliale ei pakkunud see huvi. „Ja siis? Mis sellest tüdrukust sai, kelle üle see kruup nalja oli visanud?“

Isabella laiutas käsi. „Ma ei tea. See on lõpp.“

„Kust sa üldse seda lugu tead?“ küsis Iivi ja pistis viimase kartulitüki oma taldrikult suhu.

„See on legendaarne. Noh, koolilegend,“ vastas Bella. „Mu vanem vend rääkis mulle.“

Oli vaikusemoment.

Tüdrukud puhkesid naerma. „Oeh. Tõsiselt, Bella, kust sa neid lugusid küll üles kaevad? Eile oli su lugu ehitajast, kes sisse müüriti. Nüüd mõnitajast, kes lõi pea nii ära, et suri.“

„Tõsiselt, Iivi. Kui sa minu talendist lugu ei pea siis võibolla ma sulle järgmine kord ei jutusta!“

Iivi naeris. „...siis ma panen sulle needuse peale.“

Teavita ebasobivast sissekandest!