Teema: Järjejutud / Muu

Iivi on eriline geenius. Sissejuhatus. (0)

Iivi ei olnud eriti tavaline tüdruk.

Arvestades, et ta oli oma „erakordse talendi“ pärast ühe klassi vahele jätnud, (erakordse talendi spikerdada ja suvalisi fakte meeles hoida,) peeti teda erakordselt targaks.

See fakt ei seganud teda üldsegi. Ausalt öeldes, talle meeldis seda oma klassikaaslastesse sisendada, et ta oli geenius, kes teadis raamatuid peast ning suutis närida üle kümne paki nätsu päevas. (Kõik ju teadsid, et geeniused on oma kiiksudega!)

Ja millegipärast see tehnika isegi töötas, olgu see siis Iivi erakordne veenmisvõime või klassikaaslaste lollus.

(Tegelikult Iivile isegi ei meeldinud näts. Ainult see õunamaitseline variant. Okei, ja võib-olla see kirsimaitseline. Mõnikord. Ja mitte rohkem kui üks pakk.)

Isegi tema parim sõber oli täielikult lollitatud. Kuigi, Isabella tegelikult ju ei uskunud, et ta närib kümme pakki nätsu päevas. (Sest Isabella oli loomulikult klassi tšempion-nätsunärija...)

Tuntud nagu ta oli, ei kartnud Iivi oma talente kasutada. Mõnikord planeeris ta juba kodus ette, et läheb nädala pärast õpetaja juurde ning küsib talt kvantumfüüsika põhimõtete kohta. Mingite väikeste vigade tõttu aga pidi ta enamus oma plaane pooleli jätma. Mis oli muidugi jama, kuid siis oli tal aega neid „täiustada“. (Täiustamine on siinkohal igaveseks ajaks unustamine, muidu tuleb häbist maa alla vajuda.)

Aga elu klassi geeniusena oli tal tore. Õpetajatel sai Iivist kõrini, sest ta oli nii tark, ning ka enamus klassikaaslasi hoidsid temast eemale kui kuulsid ta sõnavara (mis oli otseloomulikult poleeritud, viksitud ja vahatatud nagu uued kingad).

Erandiks oli Preili Moon, Iivi lemmikõpetaja, kelle klassiks oli Iivil alati õpitud. Preili Moon andis kehalist kasvatust neljapäeva hommikuti ning teisipäeva pärastlõunal, otse enne söögivahetundi. Preili Moon oli äärmiselt lühikest kasvu ja kui terve klass kükke tegema pidid, tegi õpetaja nalja, et ühel päeval kasvab neist kõigist pikemaks.

Iivi oli esimesest silmapilgust preili Mooni armunud. Ta jumaldas preili Mooni huumorisoont ning armastas ta lauluhäält. (Jah, preili Moonile meeldis kehalise tunnis laulda.)

Tegelikult ei olnud see niipalju armastus, kui austus. Aga kõik teadsid, et geeniustel on kiiksud. (Nädalaid hiljem vandus ta truudust juba härra Gustlofile, kes kandis sel reedel kõige armsamat punast kassidega lipsu maailmas ning oli arvatavasti sündinud umbes 1945. aastal.)

Päris-Iivil, nagu ta kutsus oma kodust isiksust, oli ka paar kiiksu. Kuid nende avaldamine suvalistele isikutele oleks täiesti naeruväärne. Peale selle, igas heas loos on paar hästi-hoitud saladust.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!