Teema: Lühijutud / Muu

Koera Pisar & Leebe Naeratus (0)

Räägib koerast keda hüljati kaks kuud tagasi ja kes väärib endale head kodu kuigi ta seda ei saa

Koer kelle leidsin ma karuselli juurest lebamas käpp verine ning täiesti õnnetuna oli hüljatud koer . Mõtlesin , et ravin ta taas terveks . Algul siis , kui tal oli valus olid tal pisarad mis jooksid üle koonu aga nüüd ta tänas mind leebe naeratusega . Rääkisin sellest nii emale kui ka isale aga mõlemad polnud koera endale jätmisega nõus . Nii siis viisin ta sinna tagasi kust oli tulnud . Koer jalutas mööda teid koon maas , otsides süüa ja ise väsinud koorma all . Inimesed andsid talle süüa kel vähegi kahju tast oli . Koer ise ei saanud mitte põhkugi aru , kus ta on ja mis ta teeb . Koeral jooksis jälle mööda koonu pisar alla ja see pisar tilkus asfaldile . See oli tema koha märge kus ta magas või niisama lebas . Siis kui tal aga minu abivalmisus meelde tuli tegi ta jälle oma leebe naeratuse jättes meelde hetke mil ma ta kena ära saatmisegatagasi karuselli juurde viisin . Ta oli nii õnnelik , et meil mõlemal on paem ehk siis kui ma ei tea üksteist veel täielikult . Too kutsu oli väga kurnatud matkates metsast läbi ja ületades mööda sebra asfald teid . Ta sattus suure ringi maailmale tehes taas jälle sinna karuselli juurde mina nutsin seal oodates teda silmad maas . Keegi nuuksatas mulle kaastundlikult mu kõrval . Mõtlesin algul , et see on mu vend aga ei olnud . Siis nägin seda kutsut kellega ma taas aastad tagasi olin tuttavaks saanud . ehitasin enda aia lähedale talle suurima rõõmuga kuudi ja olime õnnelikud , et kohtasime üksteist !

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!