Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Hämaruses 12 (1)

02.05.2011 15:09, x153 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

"Elise? Hmm... Selle peale ma ei tulnudki..."
Jennifer tammus toas ringi, käed selja taga ja kulm üha enam kortsu kiskumas. Brian ja Brittany vahetasid äreva pilgu, sama tegid ka Alicia ning Elizabeth. Carylyn põrnitses kuidagi nukralt enda ette.
Otsustasin lõhkuda äreva vaikuse, mis kõiki toasviibijaid ebameeldivalt rõhus.
"Kes on Elise?"
Minu hääl kõlas pisut kummituslikult. Elizabeth pööras pea minu poole ja silmitses mind nukralt.
"Elise... on minu õde," vastas ta vaikselt, pead uuesti tagasi akna poole keerates.
Carylyni nukker olek süvenes ning ka Alicia silmades oli märgata kurbust. Oli see nende jaoks valus teema? Õed, vennad, sõbrad ja sugulased? Kas oli?
Mulle meenus esmakordselt Bill. Ja ka Clair, Lisa, Eric ja Will. Kuidas Bill reageerib? Kuidas ta reageerib, kui näeb, et tema tütar on justkui õhku haihtunud? Mida arvatakse koolis. Mida?
Mulle meenus see öö, kui mind muundati. Kui kaua kestis muundumine? Mitu päeva tagasi see oli? Mis sai Jessicast, Janette'ist ja Rickist? Ja Bollenitest...
Carylyn oli ilmselt minu mõttessevajumist märganud. Tema kurb olek taandus ja ma nägin, kuidas tema kulm huvitatult kortsu kiskus.
"Kas räägiksid meile oma loo? Kuidas sa siia sattusid?" küsis ta viimaks.
Pööritasin silmi. "Kas tahate tõesti teada kogu lugu?" küsisin talt.
Tüdruk noogutas aeglaselt. Hakkasin jutustama oma pikka lugu. Kuidas kolisin Forksi ja tutvusin põgusalt Bollenitega. Rääkisin Jessicast, Janette'ist ja Rickist. Mida enam ma jutustasin, seda suuremaks läksid Carylyni ja Alicia silmad.
"Kas ka sina oled Bollenite juurest?" küsis Alicia, kui olin lõpetanud.
Noogutasin. "Jah, võib vist jah nii öelda. Kas siis sina oled ka?"
"Jah," ütles tüdruk, tohutu kurbus hääles. "Kate Bollen on minu õde."
Mu suu vajus lahti ja ma kaotasin ajutiselt kõnevõime. "Kate on sinu õde???" pärisin nõrgalt, kui jälle rääkida sain.
"Jah," sosistas Alicia.
Vestlusse sekkus Carylyn, kelle silmad olid Alicia omadest suuremadki. "Veel üllatavam tundub see, et Janette on minu õde," lausus ta, hiiglaslikud silmad mind vahtimas. "Ma ei teadnud, mis temast sai, pärast seda kui mind muundati. See oli umbes 15 aastat tagasi."
Mu suu vajus teist korda ammuli. Janette ja Carylyni õde??? Nojah, ühiseid välimusejooni ju oli. Punased juuksed, rohelised silmad. Ja ka Alicia oli Kate'iga väga sarnane.
Toa õhkkond oli muutunud. See oli pinges, ärev ja vihane. Lollgi võis aru saada, et see perekond ei hinnanud Bolleneid just kõrgelt.
"Elizabeth..." alustasin ma.
"Kullake, kustu mind Liz'iks. Või Lizzie'ks," lausus Elizabeth ja naeratas. See oli pingutatud, sunnitud naeratus.
"Hüüdnimed?" muigasin ma.
"Jah. Jennifer on Jenny, Brittany on Brit või Britty, Steven on Steve või Stev, Carylyn on Caryl, Cary või Car," lausus Liz aknast välja vahtides. "Alicial, Brianil ja Nigelil neid pole."
"Olgu. Liz. Ee... Mis teil Bollenitega on?" pärisin arglikult. Ma ei osanud küsimust paremini sõnastada.
"Jah." Liz'i sunnitud naeratus oli kadunud. "Bruce tappis mu ema. Ja Isabella tappis Briani ja Brittany õe Belle."
"Bruce? Isabella?" pobisesin ma segaduses. "Tohtrihärral ja kanaemal on ka pahem pool?"
Jenny heitis pea kuklasse ja naeris oma helisevat naeru. "Pahem pool? Kõigil mutantidel on väga tugev pahemine pool. Sinul, minul, Nigelil, Brittyl, Brianil, Caryl, Alicial, Lizil ja Steve'il. Me tapame inimesi lihtsalt lõbu pärast," lausus ta kibedalt.
Mul jooksid judinad üle selja. Inimesi tappa lõbu pärast? Kohutav!
Briani silmad olid suletud nagu mediteerijal. Äkitselt välgatasid need lahti.
"Aga sõrmus?" sosistas ta elevusest põlevate silmadega. "Sõrmus?"
Kõik reageerisid nendele sõnadele, nagu oleks uuesti toimunud Tšernobõli tuumakatastroof.
"Alicia, keskendu," sosistas Lizzie. Alicia sulges silmad ning tõmbas käe rusikasse. Kui ta selle uuesti avas, pääses lahti pimestav valgus. Kui erevalge värv mu silme eest oli kadunud, nägin, et tema peos lebas valgest hõbedast tehtud traatidest põimitud sõrmus, millel oli ruudukujulist teemanti. Keskmine oli pisut suurem kui teised. Peenikese traadi sisse oli põimitud veel pisikesi teemantruute.
"Noh," sosistas Steve. "Tuleb proovida."

Autori kommentaar »

Jätkan?

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


isykas

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 1 )

 

Kommentaarid

nikike

JÄTKAAAAAAAA
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima