Minu riik (2)

Ma lamasin valgel sofal kui mulle helistas Marianne. ::Youp:: ütlesin telefoni :: You loll, tead, homme koolis juhtub sinuga midagi naljakas , hahaha jääme ootama ;; . Vaikisin .. :: Tsau siis ! :: hüüdis ta irvitades. Oh, oleks mul oma riik, kus keegi mind ei norinud.

Sulgesin silmad.


Mulle hakkas kumama valgus. Seisin keset lagendikku ja silmitsesin metsa. See oli kenake. Minu poole jalutas musta riietatud kogu, ta kandis sarvemugulaid ning ta silmad olid leekides. Ehmunult hüppasin eemale ja ta lausus :: Pole midagi, olen koopakaitsja:: Kergitasin kulme ning küsisin ::Kesasi?:: Ta kortsutas kulme ning sirutas käe. Sirutasin käe vastu. Mu nahk oli läikiv. Astusin ta juurde ning äkki lõi pilt virvendama. Seisin üksi keset linna. Mu silme ees rippus silt Caroline´i linn. Oh, see on ju minu nimega. Kahel pool seisid ilusad põõsad ning katvad puud. Ümber kirja hoidvate postide keerdusid roosid ja väänkasvud. Naeratasin. Astusin mööda valgetest kividest teed. Äkki lõppes allee otsa ning leidsin end imeilusast linnast. See oli vist pea linn kuna silti kattis kiri Caroline´i riigi suurlinn. Mööda ridasid kõndides tuli mul paigutuse peale naer peale. Majad olid külg eest reas ning nende vahel tänavatel sagisid lapsed, täiskasvanud ja nagu ennem nimetatud ka koopakaitsjad kes kaitsesid lapsi ja aitasid täiskasvanuid ning vanureid. Jalutasin ühe väiksema poe juurde ning palusin kaarti. Seal seisis 9 linna ja 19 küla. Väikseima küla nimi oli Koopa. Ilmselt kaitsjad sealt pärinesidki. :: Kes mu riiki juhivad?:: pärisin uudishimulikult. Poe omanik naeratas ning lausus :: Teie , preili:: Noogutasin :: Ja mis päevadel on lastel kool ?:: Mees kratsis kukalt ning ütles :: Minu teada neil seda pole :: Naersin ning tänasin joostes pealinna tänavaile. Sattusin kokku logeleva mehega ning palusin tal end juhatada. Ühes linnas oli 15 hotelli, 4 kaubamaja ja 5 poekest. Koolid puudusid . :: On siin ikka õnnelik elu lastel!:: hüüdsin kiirustades Caroline´i lõbustuspargi juurde. Minu nimelised mänguasjad, kohad, inimesed, raamatud ja üldse toidud olid siin populaarsed avastasin ma. Kuid silmad avades oli kõik kadunud. Oleks mul vaid oma riik!