Teenage Dream #4 (4)

Eelmises jaos: Me mõlemad pöörasime ümber ja Sandra päris "Mis sa käid Miaga vä?" Saad aru selline nipsakas toon. No ma ei või! Siiski olin kohmetu Sandra küsimuse peale , sest ma ei hakkanud talle muul moel vastu kui ainult oma mõtetetes. Minu jaoks oli asi päris pingeline. Kuidas Mikuga aga lood olid, ma ei teadnud. Tal oli üks käsi püksi taskus ja ta vaatas hetkeks välja aknast, seejärel maha. Järgmisel hetkel tõmbas Mikk kergelt õhku ning sõnad mis sellele järgnesid, jäävad meelde IGAVESEKS! "......."

. . . igaveseks. "Jah, käin küll ning ma tahan, et terve maailm seda teaks!"
Excuse me! Mida see nüüd tähendama pidi siis? " No davai siis. mhh," selline oli siis Sandra vastus. Meil Mikuga hakkas ühel korrusel tund ning aega oli veel kümme minti. Sandra kõndis meist mööda ning alt polnud üles kedagi veel tulemas, niiet otsustasime Mikuga paar sõna vahetada. Kuid mina vestlust ei alustanud, šokk oli liiga suur. "Nii see on, Mia . Sa tunned ju sama. Või. . . mitte? " Muidugi tundsin, ma lihtsalt ei oska ennast kuidagi väljendada. See on liiga raske.
" Muidugi ma tunnen . . . lihtsalt, see tuleb kuidagi nii äkki kuigi mina olin esimene osapool kes meid kahte kui ühe tervikuna ette kujutas. Mõistad?"
Ma ütlesin, mis mõtlesin. "Loomulikult. Mia, mida iganes sa soovid. Saame täna kokku?" Tema toon oli nii pehme, nii loomulik ning puhas nagu udusulgedest padi. "Ei, täna vist jääb ära. Ma vajan veidi mõtlemisaega. On see okei?" Ma teadsin mida tahtsin, kuid ei tahtnud seada mitte mingil juhul ohtu meie suhet, mis oli nii kiiresti läinud nõnda kaugele. See oli väga tore ja puha, kuid omamoodi ka midagi uut, mille üle oleks vaja pikemalt järele mõelda. Seepärast võtsingi aega mõtlemiseks. "Nagu ma ennem ütlesin. Võta aega nii palju kui vajad, tahad ja soovid. Ma võin oodata! Tahad ma ütlen midagi? Ma ei ole kindel selles mis eile õhtul minuga juhtus, kuid ühes asjas olen ma kindel - oled mulle kõige tähtsam ning sa tead seda." Nii ütles Mikk. Sa võid mind ju oodata, kuid kui kaua? "Okei, ma lähen nüüd. Kell ka kohe heliseb ja ma ei taha Juka tundi hiljaks jääda. Räägime õhtul msn-is siis. Sau." Ütlesin ning läksin. Ma ei tahtnud millegi pärast oodata nin kauem kuulata, mida Mikk oleks öelnud. Astusin edasi loodus õpetuse klassi ukse juurde ning vajusin istukile. Võtsin põlvedest kinni ning lihtsalt olin. Mis sellest kõigest küll saama hakkab? Mina ju tahtsin seda, kuid see on kuidagi kiiresti ja kaugele, millega mina pole harjunud. Kuidas saakski? See on mu esimene suhe.
Kell helises ning läksin klassi. Tõstsin õppelaualt maha oma tooli. Jäi vaikseks ning algas õppetöö . . . vaikselt .. vaikselt . . vaikselt...

Autori kommentaar »