Teema: Võistlused / Väike koll suures maailmas - TULEMUSED!!!

Erakordselt väike. # (26)

Ühel kenal ja suvisel päeval mõtlesin ma, et minuga on kõik korras ja mitte midagi halba ei juhtu. Kuid kui ma mängukoopasse auväärselt astusin, olin ma tunduvalt väiksem. Potsatasin hirmunult maha ja jäin õnnetult vaatama mind ümbritsevat koobast. Kas ma tegin midagi valesti, et ma nii väike olen ? Või hoopis see uhkustamine, et minuga ei juhtu midagi, maksab kätte ? Milles mure seisneb ? Uudistasin niisama ringi koopas. Iga koll, kes mulle vastu tuli, ei tervitanud mind viisakalt, nagu nad olid vanasti mind tervitanud. Nüüd nad aga narrisid mind : ,,Hehh. On alles pisike." Olin ikka päris kurb. Otsustasin minna kellegi nõuannet kuulma, kuid keegi polnud nõus mind aitama. Isegi mitte Hash või koopajumal. Kuulsin, kuidas keegi vuristas, et mängukoopasse on tulnud üks nõid, kes suudab ennustada kõike ja kes suudab öelda tagajärgede või loode põhjuseid elus, või midagi sellist. Mõtlesin kohe sellele nõiale ja ma mõistsin, et ehk tema saab mind aidata. Ehk saab ta öelda mulle, miks ma niivõrd väike olen ? Seadsin sammud selle niiöelda nõia poole. Küsisin ühelt väga tuntud kollilt, et ega tema ei tea nõiast midagi. Too vastas : ,,300 meetri kaugusel asub nõia maja. See meenutab küll mingit inetut pesa, mis on karu tehtud, kuid ära seda maini - see solvab nõida väga." Tänasin teda väga rõõmsameelselt. Kui ma läksin selle tuntud kolli juhise järgi, jõudsingi ma ühe maja juurde. Noh, see polnud päris maja moodi. Meenutas pigem tõesti mõnda pesa. Astusin selle nõia uksest sisse ja küsisin : ,,Kas keegi on kodus ? "

Kuulsin kohe, kuidas keegi vastas : ,,Astu aga edasi, lapsuke." Tegin nii, nagu paluti. Nägin enda ees järsku ühte suur lauda ja kahte tooli. Istusin toolile, teisel toolil parasjagu istus see nõiamoor.

,,Kallis nõid, kas sa saaksid mulle öelda põhjuse, miks ma nii pisike olen ? " Nõid kratsis kukalt ja küsis : ,,Räägi nüüd, mis juhtus enne, kui sa veel olid suur ? "

,,Noh. Ma olin ikka õige pikk. Kõik oli normaalne, kõik vahvad kollid austasid mind ja nüüd ma pole enam endine. Ehk see tuleb minu uhkustamisest hommikul ? " jutustasin ma. Nõiamoor puhkes naerma.

,,See uhkustamine ei puutu üldse asjasse. Tuleb välja, et sul on sooritatud mingi patt. Sa pead selle heastama ," lausus nõid. Mõtlesin korraks ja ütlesin : ,,Eks ma olen jah mõne halva asja täide viinud. Kuid kuidas ma selle heastan ? "

,,Räägi oma pattudest ," palus nõid mind. Rääkisin talle kõigest, kogu aeg ta ainult noogutas. Kui mu jutt sai otsa, ütles ta : ,,Sa saad heastada kindlasti oma väga halvad teod. Tee midagi head, mis heastaks su patud. Kui sul on tunne, et kõik on heastatud, heida magama. Järgmisel korral oled normaalses suuruses. Kuid see võib ebaõnnestuda. Niiet, ole hoolikas ja vaata, et kõik su patud kriipsutatakse läbi." Tänasin nõida rõõmsalt ja jooksin ilma hüvasti jätmata minema. Heastasin kõik patud, mis ma olin sooritanud. Kui ma olin heateod ära teinud, heitsin ma magama ..........

* Järgmisel päeval. *

Ringutasin end pisut kaua kuni ma märkasin, et ma olen normaalses suuruses. Ma olen mina ! Hakkasin kisama õnnest. See tõesti toimis. Kui ma koopasse jälle läksin, tervitasid kõik kollid mind viisakalt ja avaldasid kiitust heateode pärast. Otsustasin selle nõia üles otsida ja teda tänada. Nägin jälle seda tuntud kolli, kes eelmine kord mind juhatas.

,,Kullakallis koll, suur tänu, et sa mind eelmine kord juhatasid nõia juurde. Nüüd ma tean, kus ta on. Lähen külla talle ," ütlesin ma rõõmsalt. Tahtsin jooksma hakata, kuid see teine koll hoidis mind kinni.

,,Kahjuks nõid lahkus juba eile. Ei tea küll, miks. Arvasime kõik, et ta on kohanenud selle kohaga, kuid eksisime ," teatas tuntud koll. Vaatasin teda väga õnnetult. Ma vaatasin teda päris kaua, kuid peagi lahkus see tuntud koll. Istusin muru peale ja kurvastasin. Miks ma ei saanud temaga hüvasti jätta ? Ma olin eile nii isekas kui ma jooksin minema, ilma hüvasti jätmata. Ohkasin sügavalt. Järsku lendas minu sülle üks valge ja õhuke paber. Nägin, et seal oli tekst peal, mis kõlas nii :

Kallis, Mariliis !

Tore oli, et sinuga on nüüd kõik korras. Ära kurvasta, ma tean, et sa tahtsid tänada mind, kuid ma pidin ära minema. Siiski olen ma õnnelik, et sa oled taas normaalses suuruses. Ära nüüd süüdista end, sa pole sugugi isekas. Pigem mina olin. Mina ju lahkusin ilma ütlemata. Edu ja õnne tulevikus !

Nõiamoor Glasynna.

Jäin imestunult seda kirja vaatama. Puhkesin naerma ja vaatasin taevast.

,,Kindlasti jälgid sa mind ja vaatad, et ega mul halvasti ei lähe, nõid Glasynna ," sosistasin ma ja mu põsele ilmus pisar. Kargasin püsti ja hakkasin hüppama ning hundiratast tegema. Ma polegi enam nii väike. Mina ise olen süüdi selles loos. Pean õppust võtma ja olema viisakam ja ausam. Ning muidugi ei tohi ma pahandust teha. Aitäh sulle, nõiamoor Glasynna !

Küll see elu on vallatu ! (:

Autorikommentaari lugege ikka kah, eks ole ? Pole muidu kohustuslik, kuid tõesti oleks rõõm kui loeksite. Mina isiklikult kirjutasin selle ja olen enda üle uhke. Kindlasti pange hea hinde ja olge sõbralikud !

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!