You Know You Love Me . #35 (3)

Eelnevalt;


"Okei. Seo nüüd sall enda silmade ette." "Okei." Sidusin silmad salliga kinni ja sõitsime edasi. "Sa teed nüüd mulle mingi üllatuse ja ?" "Jaa." Lõpuks jõudsime kohale. Justin võttis mu sülle ja siis me kõndisime. Justin pani mu maha ja võttis silmade eest salli ära. "Welcome home !" Mul jäi suu pärani lahti. "Wow !" "See on nüüd meie maja !" "Meie maja ? Ägee." Justin naeratas. Suudlesime ja läksime seejärel majja. Maja oli ülimalt äge ! Kui majaga tutvutud saime hakkasime sööma. Sõime pitsat ja jõime mõned pokaalid šampust. Vaatasime mingit filmi ja läksime umbes kella 1 aegu magama.


Ärkasin köhahoo tõttu üles. "Sul on köha ?" "Ei ole. Lihtsalt midagi läks kurku vist." "Okei." Pikutasime ja rääkisime ja naersime veel Justiniga natuke voodis ja siis panime riidesse ja läksime kööki, et midagi süüa. "Kuule Justin. Sa poes oled käinud ?" "Mmmm. Ei vist." "No siis me peame seda tegema, sest siin pole midagi süüa. Külmkapp on täitsa tühi." "Aga tellime hommikusöögi koju." "No kui sa tead mõnda sellist kohtsa kust saab hommikusööki tellida, siis võib seda ju teha." Naeratasin Justinile. "Tegelt ma ei tea , kust saaks hommikusööki tellida, niiet sammud poe poole siis !" "Okei. Lähme sinna autoga ikka ?" "Jap. Ja sina sõidad !" "Okei, aga ma ei vastuta selle eest, kui ma su auto ära lõhun !" "Ega sa siis nii koba ka sõitmises pole." Enne majast väljaminekut suudlesime. Seejärel andis Justin mulle autovõtmed ja ma kõndisin auto poole. Justin pani veel majaukse lukku ja kontrollis, kas valve on ikka peal. Kui Justin autosse jõudis sõitsime poe poole.

Parkisin auto ära ja läksime poodi. Justin võttis ülisuure käru. "Ega hommikusöögiks niipalju asju ka pole vaja !" "Ega me siis ainult üheks hommikuks ei osta, meil läheb asju vaja lõunaks ja õhtuks ja niisama näksimiseks. Kui asjad jälle otsa saavad, peame poodi minema ja ostma." "Kui kauaks siis sa mõtled sinna majja jääda ?" "Niikauaks, kuni meie suhe püsib." "Niiet me kolime kahekesi sinna majja ?" "Just nii." "Äge !" "Seda ta on ja. Varsti jooksevad seal majas ringi väikesed Samanthad ja Justinid." "Varsti ? Sinna on veel kõvasti aega !" "Ei ole väga palju aega. Sa saad varsti 18 noh ja mina olen ju ka ja ja ja... See on just õige aeg pere loomiseks !" "Sorri, aga ma ei taha saada 18 aastaselt emaks." "Vana sa siis olla tahad, et lapsi saada ?" "Ummn. Ära küsi nii raskeid küsimusi. Noo ütleme 20-23." "No siis me küll vist väga pikalt ei saa koos olla, sest ma ikka mõtlesin et teeme täna selle asja ära !" "Excuse me ? Täna ?" "Nojah." "Einoo siis läheb meil toiduasju küll ainult hommikuks vaja." "Okei, okei. Ma tegin nalja !" "Aga vot ma ei teinud !" Seejärel võttis Justin päris kõvasti mu ümberti kinni ja ütles: "Kui sa kavatsed mu maha jätta selle pärast, et ma tegin nalja, siis tea, et I'll never let you go !" "Awww kui nunnu ! Kuule, kes saakski sinusuguse maha jätta ? See pea.ks küll ikka puruloll olema." "Selena tegi seda ja ta ongi loll !" "Ta on tões..." "Oi tere Justin ja tere Samantha !" "Tere Selena." "Kuulsin, et te rääkisite midagi minust. Mida täpsemalt ?" "Arutasime et miks sa mu maha jätsid." "Oi, kas sina Justin armastad mind ikka veel ? Sul on ju nüüd uus tüdruk, kas sa temaga õnnelik polegi ? Igastahes võta teadmiseks, et ma ei armastanud sind. Okei ja. Ma olen osav näitleja niiet kõik uskusid, et meie vahel on suur armastus." "Tead Selena. Ma pole nii loll, et ma ei saanud aru, et sa mind ei armastanud ja mul on Samanthaga poole parem elu ja varsti tuleb perele uus liige ka juurde niiet..." "Misasja !? Samantha on rase ?" "Kasuta fantaasiat. Aga ma ei viitsi sinuga enam rääkida. Oli mis oli ja enam seda pole. Samanth... Samantha kus sa oled ?" Justin hakkas jooksma. "HELP ME ! JUSTIN ! WHERE AR...." Ma ei saanud oma lauset lõpetada, sest mingi mees hoidis mu suud kinni. Nägin kuidas turvamehed minule ja sellele mehele järgi jooksevad. Ma rabelesin täiega kõvasti. Peaaegu oleks ma selle mehe käest lahti pääsenud, aga siis ta jäi seisma ja pööras ümber. "Kui te kõik siin kasvõi ühe sammu teete, lasen ma selle neiu maha !" "Pange rahulikult relv maha ja laske sellel tütarlapsel minna ! Ta ei ole seda väärt !" "Ole vait , või tahad et ta kohe sureks ?" "SAMANTHA !" "JUSTIN !" "Paigal Beaver !" See mees võttis püstoli minu pea kohalt ära ja suunas selle Justini poole. "Palun, ärge teda maha laske ! Ta on liiga hea inimene, et surra !" "Sina ole üldse kuss !" See mees tulistas... Justin ei saanud pihta ! See mees lasi mu lahti ja hakkas uuesti tulistama, kuid kuna ta lasi mu lahti sain teda takistada. Kuna mul olid kontsad all siis ma andsin talle paar obadust kontsaga. Tal kukkus relv käest ja edasi tegelesid temaga turvamehed. Ka poIitseini.kud jõudsid kohale. Jooksin ruttu Justini juurde. "Ega sa viga ei saanud ?" "Ei. Kas sinuga on kõik korras ?" "Jah." Justin kallistas mind kõvasti ja mina kallistasin teda ka. Ma värisesin üle keha. "Kurat küll noh. Isegi poes ei saa enam normaalselt käia ! LASKE KUULSUSTEL ELADA !" "Sa just tõmbasid endale tähelepanu. Võinoh, nagu sul seda vähe oleks." "Ikkagi. Kuulsused on ka tavalised inimesed noh. Teeme oma tegemisi. Sööme ja joome ja käime vetsus ja teeme kõiki teisi tegemisi. Aga lähme meie nüüd koju, tellime pitsat ja oleme niisama. Lihtsalt naudime igat hetke, kunagi ei tea millal sellised hullud veel tulevad ja su tõsiselt maha lasevad. Miks mu pluus märg on ? Issand ! Samantha. Ära nuta ! Sa oled poes !" "Okei. Lähme koju." "Ei ausalt ka. Ära nuta enam. Ma kaitsen sind !" Kõndisime Justiniga poest välja. "Hei ! Blurr ja Bieber ! Tulge siia !" "PoIitseinik kutsub , lähme." "Jah. Mis on ?" "Kas teiega on kõik korras ?" "Jah. Minuga on kõik korras, aga Samanthaga mitte. " "Kas ta sai viga ?" "Ei. Ta on lihtsalt kerges šokis. Küll see üle läheb. Nii või naa ta on minuga koos ja midagi ei saa enam juhtuda." "Okei. No siis me teame, et kõik on korras. Aga kas teile tuleb keegi järgi või ?" "Mu ihukaitsja peaks siia jõudma kohe. Ta saadab meid." "Okei. Rahulikku päevajätku siis teile !" "Teile ka." Ma hoidsin Justinist täiega kõvasti kinni. Ma lihtsalt täiega kartsin. Justin sosistas mulle: "Ära muretse Sammy, ma olen siin." Ohkasin. "Kenny on ka siin. Saame turvaliselt koju." "Tsau Justin ja Samantha !" "Hei Kenny !" Lehvitasin Kennyle. "Noh, Samantha, räägi, mis siis juhtus ?" "Ta on šokis. Igastahes keegi röövis ta ära kui mina Selenaga juttu rääkisin ja siis ma jooksin talle järgi ja siis ma oleks peaaegu ise ka surma saanud aga tänu selle mehe hooletusele sai Samantha tema käest lahti ja takistas teda ja nüüd ta on šokis. Õigemini ta kardab täiega janii." "Ära muretse Samantha. Kui sa minuga oled ei juhtu midagi." "Sa vist mõtlesid, et kui ta minuga koos on, siis ei juhtu midagi." "Eiei. Vastupidi ikka." "Ärge vaielge nüüd ! Lähme ruttu autosse !" "Jeeeee ! Lõpuks sa ütled ka midagi !" "Jah. Hakkan tasapisi üle saama. Aga lähme ikkagi autosse, sest ma ikka veel kardan !" "Kohe lähmegi. Sa pead ainult autovõtmed mulle andma." "Autovõtmed on minu käes vä ?" "Nojah, sest sina ju sõitsid poodi." "Aa. vist ja. Palun Kenny." "Noh, minge autosse nüüd !" Istusime Justiniga tahaistmele. Panin endale traksi peale ja hoidsin seejärel ikka veel Justinist kinni. Kenny käis veel ühest teisest poest läbi ja ostis meile süüa. Me ootasime Justiniga autos. Kui Kenny tagasi tuli, siis sõitsime koju.

"Kuidas sa koju saad ?" "Ma mõtlesin et sa viid mu ära." "Sa võid Kenny ju ennast koju sõidutada ja siis Justin sõidab koos minuga tagasi siia." "Oota. Ma ei saanud aru praegust." "Noh. Me sõidame nüüd sinu juurde ja sa lähed enda maja ees autoroolist ära ja tip-tap enda koju. Siis läheb Justin rooli ja mina ja Justin sõidame meie koju." "Aaa. Niimoodi. Okei, lähme siis." Poole tee peal helises mul telefon. "Issand ! Samantha ! On sinuga kõik korras ?" "Jaa, minuga on kõik korras." "Oh, jumal tänatud ! Üks poIitseinik ütles, et sa olid suures šokis ja siis ma ehmatasin nii ära et tahtsin kohe sulle helistada." "No ma polnud šokis, lihtsalt ma kartsin ja ma ei suutnud Justinist lahti lasta." "Issand ! Justin oli ka seal ? Kuidas temaga on ?" "Temaga on kõik korras." "No siis on tore. Alexander ehmatas ka nii ära. Nüüd ma saan ka ta maha rahustada. Praegu ta uurib poIitseiasju. Aga ma pean nüüd lõpetama. Tsauu. Aa, ja millal sa koju tuled ?" "Räägime sellest hiljem." "Hmm. Okei." "Tsauu." "Tsauu. Ole ettevaatlik !" "Ikka ja." "Tsauka."
"Noh, kes oli ?" "Emps. Küsis et kas kõik on korras janii." "Okei. Millest sa temaga hiljem räägid ?" "Sellest, et me nüüd kokku kolime." "Aaaa. Okei." Naeratasin Justinile. Ta suudles mind. Seejärel sosistas: "I'll never let you go !" "I'll never let you go too." Panin pea Justini õlale. Justin võttis mu käest kinni. Varsti jõudsimegi Kenny maja ette. "Aga tsau siis ja olge ettevaatlikud ja sina, Justin, valva oma tüdrukut ikka rohkem ! Ja Samantha, sa valva ka Justinit, et ta sind valvaks !" "Ikka jah. Tsauu siis." "Tsau." Justin läks välja ja rääkis midagi Kennyga. See oli vist midagi toredat sest Kenny tegi rõõmsa näo. Seejärel tuli Justin autosse ja me hakkasime kodu poole sõitma. Teepeal rääkisime juttu.

"Ma võtan toidukoti ja sinu ka ja siis lähme tuppa." "Sa paned minu ka kotti ?" "Eiei, sina tuled mulle sülle." "Kuidas sa mind, paksukest jõuad tassida ?" "Ma olen tugev mees." Hakkasin selle peale naerma. Justin võttis siis mu sülle ja võttis siis toidukoti ka. Läksime tuppa. Justin pani mu maha ja me suundusime kööki. Panime asjad külmkappi ja hakkasime süüa tegema. Tegime koos kartuliputru ja salatit. Kui söök sai valmis siis hakkasime sööma. "Justin, sa oled täitsa hea kokk !" "Aitäh !" Rääksime süües veel juttu ja siis vahepeal naersime. Peale sööki läksime telekat vaatama. Vaatasime mingisugust komöödiafilmi. "Päev algas kohutavalt, aga lõppeb lõbusalt !" "Just nii." Naeratasime ja seejärel suudlesime. Filmi lõp.#!?!#s viis Justin mu üles vannituppa ja vaatas, kuidas ma meiki maha võtan. Ega suht mul polnudki midagi maha vaja võtta, sest olin enamus meigi maha nutnud. "Ou Justin, su pluus on minu meigiga koos !" "Ongi !" "Naersime selle peale." "Pesime oma hambad ära ja läksime magama.

Autori kommentaar »