See imelik õhtu ... #10 VIIMANE!!! (3)

Eelmises osas : "Juba tulen" ...

"Jah , ma kuulen."
"Tere , kas ma räägin Reimoga?"
"Jah , see olen mina , kes teie olete?"
"Kiirabiarst , sinu ema ja isaga juhtus kohutav õnnetus , keegi oli nad ära tapnud kell 11.11 täna ."
"Aaa , hheadaega..."

"Noh , mis juhtus.?"
"Eeeelis , mmu eemma jja iisa ttapeti ttäna kkell 11.11!!!!" ning Reimo purskas nutma , ma lohutasin teda ja siis läksiem po lit seisse.

Po lit sei majas rääkisime sellest minuloost ja nad ütlesid , et imelik , kuidas sai üks ja sama mees olla kahes kohas korraga , ning ma rääkisin ka sellest , kuidas kell jäi seisma , ja see pervo minu toas liikumatult seisis suu lahti.
Po lit sei nik sai sellest kõva info ning tapalus Reimol minna lastekodusse aga Reimo ei tahtnud sinna minna nind ma ütlesin talle
"Aga tule ela minu juures , meil on suur maja , sa saaksid endale oma toa , ja korralikult süüa ."
"Mmmm okei , aga lähem kõigepealt minu kodust läbi ja võtame asjad ."

Reimo pani minu rooli , sest vahepeal oli mul aega käiaautokoolis ja omada endale autojuhi load .

Reimo kodus .

"Elis , mine võta elutoa kapist kaasa pesu ja nõud ning siis võta esikust kapist see pehme kollane kohver ja pane sinna nõud , voodipesu pane kilekotti."
"Hea küll."

Kui asjad said pakitud helistasin emale ja rääkisin talle sellest eet Reimo tuleb nüüd meie koju elama , ema oli nõus .

Minu kodus .

"Näe , sa võid siia tuppa elama jääda , hetkel paead sa magamamadratsil sest sinu asju veel tuuakse siia homseks , aga head ööd kell on palju."
"Head ööd musi.!"

Ja nii jäigi Reimo siia elama , vahepeal me kasvasime suureks ja alustasime oma eluga .

LÕPP

Autori kommentaar »