I walking on sunshine (#) 3.osa (2)

Järjekordne hommik

Panin ennast riidesse ja liikusin ukse juurde. Jätsin hüvasti enda vanavanematega ja hakkasin sammu seadma bussipeatuse poole. Päike paistab. Võrreldes eilsega on ilm väga ilus. Kohekohe tuli ka buss. Lõpuks jõudsin ilusasse maakolka kooli. Astusin klassi number viis. Esimene tund muusika.
Istusin suvalisele kohale. Kõik olid kooli jõudnud juba, ning kell helises. Hans istus mu taha pinki, Katti minu kõrval pinki jne.
Muusika õpetaja oli vana naine ja ta hääl oli vali. Mulle tuli kiri.
,, Saame järgmine vahetund fujaees kokku.

Hans ( poiss sinu selja taga ) ’’

Vastasin kirjale.

,, Okei. ’’

Läksin siis vahetunnil fujaeesse. Seal ta oligi Hans. Liikusin kindlal sammul tema juurde ja jälgisin tema reaksioone.
,, Tere ’’ ütlesin siis viisakalt. Ta vaatas mulle otsa ja pomises midagi taolist ,, ... ta tuligi ... ’’
,, Tere ’’ ütles ta mulle viisakalt vastu. Purskasin naerma. ,, Mis sa naerad ? ’’ küsis ta minu käest ülbusega. Lõpetasin otsemaid naermise ja ütlesin siis ,, midagi, aga mis tahtsid ka ?’’
Ta vaatas taaskord mind kurja pilguga ja siis leebus ,, tahtsin küsida, et miks sa mind jälgid koguaeg ?’’
Viskasin pilgu maha. Tõstsin pilgu ülesse tagasi ja manasin naeratuse suule. ,, Ma niisama, vaatan, et sa kena poiss, viskan pilgu peale ’’ ütlesin naerdes. Ta naeratas ja põsed muutusid tal ka roosakaks.
,, ooookei ’’ venitas ta seda lauset, sest oli näha, et talle polnud keegi varem midagi taolist õelnud või oli seda nii ammu õeldud, igatahes see tundus imelik. Tunnikell helises. ,, Kas läheme ?’’ küsisin siis. Ta tuli mulle järgi kuid siis peatus ,, oota ... kas ma saan su msni ?’’ küsis Hans. Hakkasin naerma ja ütlesin siis ,, mul pole msni ... kuid mul on telefon. Tahad seda ?’’ Ta noogutas vaikselt. Ta võttis taskust pastaka ja ma kirjutasin enda numbri. Edasi läksime me bioloogia tundi. Väga imelik, aga õpetaja ei lõuanudki, kui me hilinesime tundi. Ta ainult naeratas meile. Eelmises koolis oli meil väga väärakas õpetaja, igatahes isutsime oma kohatadele. Telefon piikusus. Vaatasin mis see oli. Sõnum oli Robilt.
,, Kuule tibukas, kas sa tahad tulla mu sünnale ? Oled oodatud väga kõvasti ja tahan sind näha. Rob ’’
Tippisin uue sõnumi valmis : ,, Kas sa oled hull ? Loomulikult tulen ja igatsen kohutavalt. Suss ’’
Bioloogia tunnis rääkisime bakteritest ja viirustest. Väga äge tund oli, nägime neid mikroskoobist. Mõne lühikese hetkega oli tund läbi. Oligi aeg sööma minna. Jalutasin mõõda koridori sööklasse. Seal tulid mulle vastu väikesed. Võtsin toidu milleks oli hakklihakaste ja kartul, ning kõrval kapsa porgandi salat. Joogiks oli tee. Istusin suvalisse lauda. Varsti ilmus sinna ka Elvis Georg ja Sim, ning sammuti Hans ja Shara. Katti läks meist mõõda, ega näinudki meid. ,, Õuuu Katti, tule siia istuma ! ’’ hüüdis Sim siis teda. Ta pöördus ja vaatas meid. Sammuti muutus ta rõõmsamaks ja istus meie lauda. Sõime vaikuses. ,, Kuulge, äkki peaks midagi nädalavahetusel korraldama? Saaks nagu tuttavaks ja värki ? ’’ küsis Sim siis meilt kõigilt. Kõik olid nõus. ,, Ma ei tea, kas ma tulen ... mul on vaja .. muud teha ’’ valetasin siis, ma ei tahtunud minna, sest ma pole selline tüüp, kes suitsetab ja joob. Olen korrafriik. Ühel peol juhtus midagi, aga see on juba teine lugu, kuid see värk on mul meeles väga ja peale seda ma pelgan pidusid.
,, Jäta jutt !? Loomulikult ta tuleb, me tuleme koos ’’ ütles Shara ja haaras mu käe alt kinni.
,, Hea küll, ma orgunnin koha ja joogid, teie olge ainult kohal ja palun olge ilusad ! ’’ ütles ta ja lahkus. Elvis tema järel ja siis ka Hans. Jäime tüdrukutega kolmekesi. Sorkisin kahvliga hakklihatükki taldrikul ja olin vihast punane ,, mis ajast sa mulle ütled, mida ma teen ? Ma ütlesin, et ma ei saa .. kas on raske aru saada või on lihtsalt asi selles, et ma kolisin kuskile pommiauku, kus pole keegi normaalne ja otsustavad teiste eest. Fakkk küll ! ’’ sisistasin hammaste vahelt Sharale. Mõlemad tüdrukud vaatasid mind ja jälgisid kuidas ma lauast lahkusin.

Samal ajal Kiisal.
Robi kodus.

,, Ta tuleb ja ta tuleb ! ’’ karjus Robin siis üle maja. Sinsia hoidis kõrvu kinni ja naeris kõva häälega.
,, Miks sa nii õnnelik oled, loomulikult ta tuleb, ta kirjutas seda ka kirjas ju ’’ ütles Sinsia siis naerdes. Robin istus maha ja ütles siis ,, issand kuidas ma teda igatsen, tahaks et ta juba siin oleks ’’ soovis ta siis kõva häälega.
,, Kuule mees, kas sa oled armunud ?’’ küsis Sinsia naerupahmakate vahele. ,, EII, kust sa seda võtad ?’’ küsisi ta ,, sina ka ju igatsed t e d a ! ’’ ütles Robin siis ja tõusis arvutist. Mängima hakkas 30 Second To Mars – Kings and Queens .
,, Ja ja ... ’’ ütles ta siis ja pilgutas Robinile silma.



Õhtu Õnneleidi juures.
Kell on 18.13.

,, Tsau armas päevik.

Täna oli esimene täispikk koolipäev. Naljaks on mõelda et täna sai mul täis jälle üks eluetapp ja ma jõudsin üheksandasse klassi. Ema surmast on mõõdas kaheksa aastat. Ma Tahaksin oma isa näha, peale kolme aastaseks saamiseks pole ma teda näinud. Ta vist ei teagi, et ema on surnus. Arvan, et võtan ette seikluse ... oma isa otsinguteks. Tahaks teda tundma õppida. Varsti olen kuusteist ja olen valmis eluks. Arvan, et see on saatus, et ma siia kolisin. Päris normaalne koht, peaks mainima. Kuid ma olen juba jamades. Nimelt Shara ütles, et ma lähen peole ... tegelikult on see selline tutvuspidu. Kuid ma ei tahtnud minna ja nüüd teised loodavad. Ma ei tahaks kellegiga tülis olla, sest meid on niigi vähe klassis. Väga imelik igatahes. Aga nüüd ma pean lippama telefon heliseb.

Teie Õnneleid ’’

Jooksin kähku telefoni juurde ja võtsin vastu.
,, Jah ma kuulen sind ?’’ küsisin siis
,, Tsau Õnneleid, tead, ma pean sulle midagi olulist ütlema, kuid ma pole kindel, et see on tõsi .. ’’ ütles Sinsia hääl mobiilitorust. Jäin ootama ,, jah ..?’’ küsisin, sest ei saanud aru, millest jutt käib ,, Vaata Robin .... ’’ alustas ta ja siis käis kõva sahin ,, Tsau Õnneleid, mis värk on ? Ma Robin ’’
,, Mida hekki ? Mis toimub ? ’’ küsisin siis naerdes ,, eii.. tegelikult on asi nii, et ma olen väga õnnelik, et sa siia tuled ’’ ütles ta siis. ,, Okei, aga millal sa pead ? ’’ küsisin. ,, Nädalavahetusel, loodan et sa ikka saad ’’ ütles Robin rõõmsalt. ,, Muidugi ’’ vastasin siis ,, aga ma pean minema, näeme siis ’’ ütlesin ja lõpetasin kõne.