Narkokaubitsejad 26.osa (2)

Juhan oli muidugi rõõmsa häälega, kuid ma väga kahtlen, et ta ka rõõmus oli. Ma olin suhteliselt vaimustuses sellest, et ma sinna sisse sai. Mulle meeldis see kool sellesuhtes, et see oli võimalikult kaugel Tallinnast, minu kodust ja mälestustest. Kuna oli kohe kohe koolilõpp, olid ka päevad pikemad. Otsustasin jalutama minna. Tegelikult ma olin nii paganama üksik hetkel. Mul ei olnud ju kedagi, kellega rääkida Juhanist, koolist ja hinnetest. Väga kurb!

* Mõõdunud kaks ja pool kuud.

Imelik on see, et kogu see aeg, mis ma olen olnud siin suvel, pole ma kordagi Kerda ega Samanthaga rääkinud. See on nii vastik. Pole ka saanud uusi sõpru. Olen istunud kodus, kui ka Juhani pool. Mitte midagi pole teinud selle suve jooksul. Homme sõidan ma Vana-Vigalasse. Olen juba kõik asjad kokku pakkinud ja ootan, et mulle tuleks pangaarvele ema saadetud raha. lahkun siit Tallinnast raske südamega. Kõik mälestused jäävad maha. Frants ja tema jamad, Isebelle, kes keeras mulle sõna otseses mõttes * väljaheidet *
Suht kurb kurb kurb. Sain hiljuti teada, et ma saan endale väikese õe või venna. See oli ootamatu uudis, sest tavaliselt ma just selliseid uudiseid ei oota. Kardan, et elu saatis mulle need asjad, mis siin toimunud on. Aga ennem, kui ma ära sõida, pean ma siin paar asja korda saatma. Mõtiskluse peale heliseb mu telefon. See ongi Kerda. Me pole ammu enam vestelnud. Me ei suhtlegi.
,, Jah ma kuulen sind ?''
,, Tere Charlotte, Kerda siin '' ütles suhteliselt arg hääl mu telefonitorust
,, Tere Kerda, ma ootasin su kõnet, kas me saame kokku ? Mul on vaja sulle rääkida midagi väga olulist ja ma tahan sulle ka rääkida seda mis tegelikult hetkel toimub ja ma igatsen ka sind '' halasin talle enda sees toimuva.
,, JAH ! .... see tähendab hea küll, saame kokku '' ütles ta kärsitult.
,, Kus ?''
,, Ma tulen sinu juurde, olen kümne minuti pärast kohal. '' ütles Kerda ja lõpetas kõne. Jäin teda ootama ja täpselt- nii täpselt helises ka kümne minuti pärast uksekell. Läksin kohe avama. ,, Tere '' ütlesin siis vaikselt talle. Ta oli nii muutunud, tema juuksed olid pikemaks kasvanud. Ta oli üldse ka pikemaks kasvanud. Liikusime köögilaua juurde ja ma valasin talle mahla ja värkisärki.
,, Tead Kerda ? Ma lähen Vana- Vigalasse kooli '' ütlesin talle siis uudise. Ta puristas välja kõik mahla, mis ta suus oli, nii, et ma sain läbimärjaks.