Teema: Lühijutud / Seiklus / Põnevus

Kaks metsavalvajat - Jessica ja Liza (0)

Oli parajasti kena kevadhommik. Tiigi pind oli nagu peegel ning peegeldas igale silmapaarile vastu peegelpilti. Neid silmapaare oli täna väga palju. Lähme natuke ajas tagasi, siis saame teada, miks.
"Jessica! Tee rutem! Aega on vähe, buss läheb juba poole tunni pärast. Me peame minema!" hüüdis uksest välja tormav ema Jessicale. Jessica oli oma toas ja ei pannud nagu tähelegi, mida ta ema talle just hetk tagasi hüüdnud oli. Jessica ise nimetas, et tal on palavik ja ta on rängalt haige. Tegelikult see nii ei olnud, Jessica oli terve nagu purikas. Jessical lihtsalt oli komme vastu punnida, kui ema tahtis maale vanaisa, vanaema juurde minna. Jessica oli üks nendest, kellele meeldis arvutis olla ning telekat vaadata, õppimist ta vihkas ning vanaema ja vanaisa juurde minek oli kõige viimane, mis talle pähe võis tulla.
"Jessica! Me ei lähe siis reisile järgmine nädal või? " hüüdis ema juba valjemini. Kostis vaikus. "Jessica!!! Kui sa ei tule, ei ole ka mingit reisi järgmine nädal, " karjus ema taas. Kuna Jessicale reisid hirmsasti meeldivad, siis ta pidi enda konte liigutama ja sõitma maale vanaema, vanaisa juurde.
Oli möödunud kolm tundi. Jessica oli enda koti pannud magamistuppa, jooksnud ruttu õue ning muidugi tiigi juurde, sest see oligi kõige põnevam koht maal. Ta nägi Lizat, vanaema ja vanaisa naabrit. Liza jooksis ruttu Jessica juurde. Nad hakkasid mängima kõike seda, mida linnas mängida ei saa. Neid mänge polnud palju, aga vähe neid ka ei olnud. Neid mänge oli parajalt. Just nii palju, et saaks veeta lõbusalt terve õhtu.
Kui aga Lizal oli aeg minna enda koju, juhtus imeline asi. Nende ümber tiirles üks pisike lind, kes oma tiibade väel juhatas lapsed tiiki. Mitte ujuma, vaid tiigi sisse. Umbes nagu nii, et sa paned kartulid potti, mille sees on vesi. Umbes nii. Vahe on vaid selles, et lapsed pole kartulid, tiik pole pott ja lapsed said vees hingata nagu kaladki. Edasi võime jutustada algusest, ehk :
Oli parajasti kena kevadhommik. Tiigi pind oli nagu peegel ning peegeldas igale silmapaarile vastu peegelpilti. Neid silmapaare oli täna väga palju.
Miks neid silmapaare siis palju oli? Sest lapsed olid ikka seal tiigis. Nad ei saanud sealt välja. Aga lapsed ei paanitsenud, nad olid rahulikud. Nad teadsid, et lind toob nad taas välja ja lind tahab, et lapsed valvaksid metsa. Sest selles metsas oli saastajaid väga palju. Need saastajad olid inimesed. Kui lind arvas, et lapsed vees aitavad saastajad ära hirmutada ja eemale peletada. See toimis. Lastel oli tiigis lõbus. Ja iga silmapaar sai aru, et need kaks metsavalvajat olid nõus linnukesega, kes oli teatamas loomadele, et on aeg koristada. On aeg koristada see kohutav asi ära. Ja nii linnud ja loomad ja putukad tegidki. Ka Liza ja Jessica vanemad said aru, et nii on õige. Et lapsed on kaks metsavalvajat ja nii see peabki olema, kui lapsed nii õigeks peavad. Ja lapsed pidasid seda õigeks.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!