Muredest läbi murdes. (17)

Mul ei ole vanemaid . Iga öö pean ma tavaliselt veetma suvaliste tallide lakkas ja kui veab saan ma kellegi juurde tuppa. Minu vanemad surid juba minu nooruspõlves , ning mind pandi lastekodusse. Mulle seal ei meeldinud ja ma põgenesin. Kui tulid jõulud , ei teadnud ma mida teha. Siis minu teekond algasgi.
Ühel külmal hommikul võtsin ette teekonna linna nimega Piparmets . See linn oli tuntud sellepoolest ,et seal oli linna kõige kuulsam pagarivabrik. Pagarivabrikus tehti saiu , leibu , kringleid , küpsiseid , kooke ja eelkõige talvel piparkooke. Elu Piparmetsas oli ilma muredeta . Isegi rööve ei toimunud. Mina aga teadsin ,et need jõulud tulevad jälle nuttes ja igatsedes.
24.detsember.
Ma kõndisin hilisel õhtul mööda pagari tänavat ,mõeldes kus küll öö võiks veeta. Mõne aja pärast tundsin imelist lõhna , see viis mõtted kõigele heale ,ning tekitas minus imelise jõulutunde. Mul tulid meelde imelised ja lõbusad asjad minevikust. Samti tuli meelde ka ,et 25.detsembril on Minu sünnipäev. Ma kõndisin vaikselt pagaritehasesse sisse . Helises punase lehviga uksekell. Naine kes pagaritehase pagar ja hilisõhtul ka müüja oli ütles särasilmi naeratusega : "Tere." Mina ütlesin vastu. Müüja tutvustas end : "Minu nimi on Maia selle linna pagaritehase pagar ja müüja . " Ma olin õnnelik ,et ta sain kohtuda nii tähtsa tegelasega. Müüja vaatas kuidas vaatasin pagaritooteid , nii et silmad märjad. Müüja ütles : " Kui soovid siis võid minuga kaasa tulla ja teha veel paar viimast müügile tulevat piparkooki!" Mul läksid silmad rõõmust nutuseks. Arvatavasti oli müüja aru saanud ,mul pole elu just kõige lillelisem. Niisiis mõne minuti pärast läksimegii läbi suurte tehaste piparkoogi ruumi. Maia ütles mulle ,et ,a natuke aitaks tal vorme valida ja tainast ning muud teha. Kui tainas valmis oli ltegi Maia glasuuri ja mina lisasin sellele sinist värvainet. Natuke jäi värvainet puudu , järelikult tuli helesinine glasuur , aga see ei morjendanud mind ega Maiat. Mul oli see üks ja ainus erakordne võimalus teha piparkooke. Tainast oli küll vähe aga 20 piparkooki tuli välja küll. Me panime piparkoogid ahju , ning samal ajal kui piparkoogid küpsesid kuldseks , luges Maia minule raamatut "Kelli uskumatud jõuluseiklused". Trrrr , helises ahjukell , oli aeg võtta piparkoogid ahjust välja ja glasuur peale panna. Mina tegin kiisule vurrud ja näo . Maia joonistas jõuluvanale habeme ette . Nii veereski terve õhtupoolik tehases piparkooke tehes. Kui lõpuks glasuur peale pandud sai , pidin hakkama minema. Me olime teinud 20 helesinist piparkooki. Maial hakkas arvatavasti minust kahju ja andis mulle 15 piparkooki kaasa. Nii asusingi teele koos 15 helesinise piparkoogiga. Järgmine päev 15. aastasena juhtus ime 15 helesinist piparkooki muutsid minu elu. Ma sõin need kõik korraga ära ning sain öelda kõik oma soovid mis vajasid täitumist. Soovis endale hea perekonna ja igavese rõõmutunde.