Tundeline armastus. (2)

Nagu kala vajab vett,
vajan mina sind.
Nagu polt vajab mutrit,
vajad sina mind.
Nagu gloobus vajab tugijalga,
vajab jumal meid,
et vaadata, kuis armunud noored
kevadpäevil käest kinni tantsivad.
Oh,neid..

Pimeduses sinu nägu hellalt paitan,
meid valgustab vaid kuu.
Su sellest koolipohmakast välja aitan.
Lesides ööd läbi heinamaal,
ainsaks kaaslaseks meil puu.
Puu, mille all suudlesid meie esivanemad,
nõnda ka meie.

Mõeldes pesumasinatest,
mõeldes pruunidest rosinatest,
me uinusime,
koos.

Kui päike meie kuklaid paitas,
karge udu unest välja aitas,
ärkasime üksteise kaisus,
öeldes naerdes-
nagu kala vajab vett,
vajan mina sind.
Nagu polt vajab mutrit,
vajad sina mind.

Ja me suudlesime.
Veel kord.

Autori kommentaar »