Minu armastus (2)

Veel va#!?!#es mul pimedus,
kui tundsin talve hõngu.
Kuid ära kadus pimedus,
kui nägin juukselõngu- need
olid sinu.

M tundsin end kui kala vees
ei saanud suust ma sõnu.
Või tundsin seistes sinu ees
ehk sellest rohkem mõnu?

Ma mõtetes näen sinu silmi-
need olid sinised.
Kuid vaadates neid kevadilmi
nad taevasinised.

Su põsed on veel roosamad,
kui roosid koduaias.
Su suu on nagu maasikas, mis
lapse suus, kes maias.

Mu hääl on nagu pesumasin,
mis õhtuti teeb müra.
See võiks ju olla nagu lüüra,
aga julgust on mul kasin.

Maailm on väike nagu gloobus,
mis äkki puruneb.
Ma kardan, et on üpris soodus,
et sa minul ununed.
Ma loodan, et ei!

Ma tean- me pole enam nolgid,
sest teame, mis on armastuse poldid.
Need hoiavad meid koos.

Ma tean, see tuli vahele.
See on armastus meile kahele!