Pesumasina armastus (2)

Kord armusin pesumasinasse,
siis uppusin vee kahinasse,
kui rasket tööd tegi ta,
ta kõrval vaid istusin ma.

Ja peale tunde kohe,
kiirustasin koju,
sest minu pesumasin pole,
mingi lihtne toju.

Kuid kui teada sai sest gloobus,
ta kurja plaani haudus,
kuidas minust saada lahti,
ja teha minust söögi kahvli.

Gloobus lõpuks oma plaani,
hakkas täide viima.
Õnneks seda märkas:
pimeduses kala.

Ta gloobust takistas,
ja veidi kratist sakutas.
Ning määras karistuse ka,
sest väga pahane oli ta.

Ja karistuseks oli, et
gloobus peab saama poldid.
Sest juba olemas on tal
suured kõhu voldid!

Ma tänasin seda kala,
ja soovisin et,
ta pimeduses ei viibiks,
kuid ta ise seda hiilis.

Nii jätsingi ta sinna,
ja armastasin pesumasinat,
Ning vihkasin gloobust,
kes tegi mulle loodust.

Autori kommentaar »