Teema: Luule / Riimuv

Kolistaja (0)

Kes kolistab mu akna taga,
kes ei püsi iial vaga?
Juba teada, et ta ei maga
ega hiilimisest miskit jaga.

Kuid siiski ootan tema samme,
Soovin tihti autogramme.
Ta võib murda mitmeid tamme,
kaaluda nii mitmeid gramme.

Ta nime mõistatavad kõik.
Mu südame tuksudes kaob ta silmapilk.
Järele jääb vaid väike tulipunane veretilk.
On nii sünge see kõrvalolev tänavapõik.

Ja ma ütlen kohe ära,
Et ma ootan seda väga vara.
Tema teembki palju kära,
Kuid ta silmis hõõgub lummav sära.

Teda juhatab õel elutee.
Ja ta astub vapralt üle vee,
Teen talle endast pärlikee.
Kes siis muu, kui Getu see!

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!