Zelda4# (8)

Eelnev...

Sandra: Ei! Ta tapab ennem kui te asjad saate kätte.

Mart, Sten, Greete, Kristin, Lisette ja Susanna otsustavad Zelda välja kutsuda.
Tunni aja pärast on pime ja vool kaob.
Mari: No mis siis nüüd?
Marta: Ma kardan, Mari!
Mari: Ära karda, kül vool varsti tagasi tuleb või on poisid selle välja lülitanud, et meid hirmutada.
Mart: Ou , kes tuled ära lasi?
Sten: Mitte keegi ju
Greete: Zelda välja kutsumine polnud vist ikka hea mõte..
Kristin: Teie pärast see jama nüüd !
Mart: Ou ei süüdista siin nüüd, eks ?
Lisette: Ma lähen vaatan veits ringi, tulen kohe tagasi ..

Möödub pool tundi Lisette lahkumisest.

Susanna: Kus Lisette on?
Mart: Ei tea, äkki jäi peltas magama :D
Sten: Ega ei imesta, ta ju nii uimane :D

Lisette: Prr mul on nii külm ja ma täiega kardan .. Ma ei näe kuhu minna ja ei mäleta teed tagasi ..

Lisette karjumist on kuulda.

Mari: MIS JUHTUS!?
Mart: Lisette!
Sten: Lähme kiiresti!
Kõik jooksevad hääle poole, aga jäid hiljaks. Lisette oli surnud.

Susanna: APPI !? LISETTE , EII !!
Mart: Okei see on üle mõistuse!
Mari: Kas te kutsusite Zeöda välja !?
Mart: Mm .. Vist küll jah ?
Mari: NII LOLL OLED IKKA! Ei kuulnud , mida Sandra ütles vä ??? Teie pärast on Lisette surnud !
Sten: No ei hakka süüdistama, me ei teadnud ju..
Mari: Igatahes ei lähe enam keegi üksi mitte kuhugi! Kõik võtavad paarilise ja käivad temaga koos!
Mart: No siis valin mina Steni
Sten: Ära solvu, Mart, aga ma olen juba Greetega..
Mart: No ma siis olen Kristiniga
Mari: Hästi, mina olen Marta ja Susannaga
Susanna: (nuttes) ma tahan koju siit veresaunast!
Mari: Kooliuksed pandi lukku nagu tavaliselt.. siit ei saa enne hommikut välja..
Susanna: Ma ei suuda siin ellu jääda !
Mart: Ära töina! Kõik saame surma nagunii ju , lihtsalt igaüks eri ajal ..
Marta: Mari, ma tahan koju!
Mari: Ei saa kullake, peame hommikuni ootama

Kõik hakkavad väsima. Mari jääb esimesena valvesse.

Kristin: Kle Mari mul vaja peltas käia.. Tulen kohe tagasi, ma ei taha Marti äratada..
Mari: No olgu, aga vaata ette!

Kristin läheb ja mõne aja pärast hakkab Mari murelikuks muutuma.

Mari: MART! Ärka! Kristin läks vetsu ja pole tagasi tulnud.
Mart: Mis ma pean siis nüüd vaatama minema või?
Mari: Ei te lähete Steni ja Lisettega, mina valvan Martat
Mart: No olks siis . OU TÜÜBID ÄRGAKE ÜLES!
Sten: Mis sa räuskad? Me magame siin!
Mart: Kristin on kadunud, lähme otsima..
Susanna: TÕSISELT???
Mart: Jh niiet maast lahti ja minek

Kolmekesi minnakse Kristinit otsima, aga Kristin oli vetsu lukku keeranud ja ukse alt voolas veri välja.

Susanna: APPIIIII !!!

Kuskilt kostus Zelda õelat naeru.

Sten: Mida värki !?
Mart: No see ei ole enam reaalne!
Susanna: Kristin on surnud! Lähme kohe teiste juurde tagasi!

Minnakse tagasi aga nad nägid Mari Marta laipa käes hoidmas ja nutmas.

Susanna: APPIKENE ! Mitte tema ka !
Mari: (nuuksudes) Jah ..
Mart: Nii ei saa seda ööd veeta, me peame siit välja saama või sureme kõik siin ükshaaval ära!
Sten: Oot, aga kus siis Greete on ???
Mari: ISSAND! Ma unustasin ta täitsa ära! Zelda võttis ta vist endaga kaasa , appiiiiii !
Susanna: No siit ei pääse meist enam keegi välja..

Susanna ja Sten omavahel..
Sten: Aga ma ju armastan Greetet ... Ja ma ei jõudnudki seda talle öelda..
Susanna: Oi mul on nii kahju! Loodame, et ta on veel elus!

Eemalt tuleb Greete veidi verisena.

Greete: Tõsiselt ? Sa armastad mind?
Sten: GREETE!
Mari: MIS!? KUS!? KES!?
Sten: HEEI GREETE! Kuidas sa veel elus oled???
Greete: Noh, eks ma põgenesin ..
Mari: See on ju peaaegu, et võimatu!
Greete: Noh Zelda oli parasjagu mind tapmas, kui kuulsime mingit krabinat ja ta läks siis vaatama ja sellel ajal ma panin jooksu.
Susanna: Issand kui õudne! Nii tore, et sa veel elus oled !

Kõik rahunevad ja hakkavad uuesti uinuma. Nüüd jääb valvesse Sten.


Jätkub..

Autori kommentaar »