Saatanatosin plus kolm # o1. osa (25)

Minu sõbranna käskis mul kirjutada uue järjeka ja ma siis lihtsalt mõtlesin, et eks ma siis teen seda. Temal küll pole siin kasutajat aga noh ma annan talle lingi. Ma ilmselt kirjutan ka oma teisele järjekale "Perekondlikud saladused" järje aga ma ei tea millal .
Kommentaaridesse sooviks kriitikat ja muljeid .^^

Ma jooksin toast välja teades, et mu unistuste kink seisab maja ees . "JESSS!" karjusin ma õue jõudes . Ma olin just saanud 16.aastaseks ja ma sain omale oma esimese isikliku mootorratta . Mu motikas oli tumepunane milllel olid peal mustad, sümmeetrilised laigud, see oli mu unistuste motikas. Ma viskasin ennast korra isale kaela, et näidata kui väga mulle see kingitus meeldib ja seejärel tegin oma emale põse peale musi . Mu ema küsis mult: "Noh, kuhu sa sellega kõigepealt sõidad?" Tegelikult polnud emal mõtet seda mult küsida kuna on vaid üks koht kuhu ma praegu tahtsin minna - Vana tehase taha kus ootasid mind juba ees Mikk(17) ja Eliis(16), Joel(19) ja Britt(18), Kenneth(20), Gert(16) ja Maarja(17). Nemad olid kõik minust vanemad, kuni tänase päevani oli mind häirinud, et ma olen ainuke 15.aastane grupis. Nad ei lasknud mul teha paljusid asju mida nemad tegid ja mida mina pidin tihti peale pealt vaatama...
Ma sõitsin täis kiirusel tehase juurde ja otsustasin, et sõidan täpselt nende ette kuna ma tõesti tahtsin natuke oma uue motikaga tuusata. Nemad ei teadnud, et ma lunisin oma vanematelt motikat ... ja et ma selle sain! Ma olin viimased viis aastat nendega koos ringi jõlkunud. Mina olin siis 11.aastane kui ma nendega esimest korda kohtusin aga ma ei unusta seda kunagi.
Nemad olid siis ka 11-15 aastased, neist kõige vanemal Kennethil oli sel hetkel ainsana motikas. See oli sama tumesinine nagu öine taevas ja sellel olid peal kollased laigud mis pimedas nägid välja nagu tähed. See oli kõige ilusam motikas mida ma olen näinud. Nad kõik juba oskasid sõita mootorrataga isegi 11 aastased Gert ja Eliis. Ma vaatasin neid ja tundsin, et ma tahan nende sekka kuuluda. Me olime kõik samas pubis ja nemad istusid oma lauas. Või noh, tegelikult oli see nende laud kuna keegi teine ei julgenud nendega seal olla, täiskasvanud arvasid, et nad toovad pahandusi. Tegelikult olid nad väga-väga toredad. Mina istusin samal ajal hoopis leti juures ja silmitsesin neid mulle küll paistis nagu nad tunneksid kuidas ma neid jälgin, järsku ma märkasin, et Kenneth lahkus nende juurest, kuid ma ei jälginud kuhu ta läks vaid ma jälgisin ikka teisi. Järsku tundsin ma kuidas kellegi külmad näpud aga minu õlale koputasid, see oli Kenneth. Ta kutsus mind nende lauda ja sealt ongi asi edasi läinud.
Igatahes, see toimus viis aastat tagasi, nüüd on nii paljugi muutunud. Kõige suurem muutus on muidugi see, et ma olen 16.aastane *yay*. Millegi pärast on mul tunne, et nad on kõik muutunud peale 16 aastaseks saamiseks, nagu midagi oleks nende juures totaalselt muutunud... Ma tean nii paljut, et millegi pärast on nende vanemad imelikul viisil kadunud paar nädalat peale seda kui nad on saanud 16.aastaseks ja nad ei käinud enam koolis.
Kas see ootab ees ka mind?