Empty [ 2. osa ] . (2)

Jätkub siis .
Väga lahe, kui kellegile meeldib : )

Ma kartsin selga pöörata, ning vaadata kes mul selja taga oli, kuid lõpuks võtsin julguse kokku ning tegin seda siiski. Ma ei näinud seda isikut, kes mu taga seisis , kuna tal oli musta värvi keep seljas, ning nägu kaetud. Ma küsisin võbiseva häälega :" Kkkesss .... kkkes teie olete ? " , kuid vastust ma ei kuulnud. Ma kartsin üha enam ja enam kuni kuulsin hüüdu : " Uuu , kus sa oled ? " , see oli mu suurem õde, kes mind otsima oli tulnud. Ma unustasin tundmatu mehe, või kes iganes ta oli , ning hakkasin hüüu peale õde otsima. Ma nägin teda läbi hõreda metsa, kuni ta järsku kadus. Kuulsin ta kiljeid, ning märkasin ,et ka "tundmatu" mees oli seal. Ma ei saanud õieti aru, mis ta mu õega tegi, kuid tundus , et tal oli nuga käes. Ma kartsin niiväga , et hakkasin nutma, ja jooksin metsas edasi. Ma ise ka ei teadnud õieti, kuhu ma jooksen, ning nii ma eksisingi. Mu peas kostsid õe karjed, ning ma olin hirmul, et äkki tuleb see mees ja teeb mulle midagi.
Siis tuli mulle meelde, et mul on ka telefon kaasas. Ma hakkasin kiirelt värisevate kätega telefonis numbreid klõpsima, ning otsustasin isale helistada. Telefon kutsus ja kutsus kuni aku tühjaks sai. Ma karjus üle metsa : " KURAT KÜLL " , kuid see ei teinud mu enesetunnet paremaks.
Järsku läks mul silme eest mustaks . Ma ei tea mis juhtus ...

jjätkub taaskord.
sorry , aga ma ei jõua täna rohkem edasi kirjutada, kuid loodan, et meeldib :)