Keegi on mu voodi all #2 Ema!!! (6)

Eelmises osas:
Ootasin, kuid ema ei tulnud. Appi, äkki midagi juhtus!? Kuulsin kuidas ema mu ukse lahti tegi.

Karjatasin, sest uksest ei astunud välja ema vaid...

Nüüd:

Karjatasin, sest uksest ei astunud välja ema vaid valge nahaga ja ilma silmateta olevus. See siis krabistaski seal! Karjusin, kuid teadsin, et keegi ei päästa mind. See valge nahaga olevus tuli minu poole. Alles nüüd nägin, et ta veab kättpidi mu SURNUD ema!?!?! Karjusin ja nutsin ühel ajal. Emast oli kahju ja ma ei taha surra veel! Päästke mind!!!!! Juba võttis see valge olevus minust kinni...


...Ärkasin üles. Olin kuskil pimedas niiskes ruumis, kus polnud kedagi. Kui mu silmad olid pimedaga harjunud, nägin, et seal oli kirst, kus olid noad sees. Noad olid seal ja veri... Mul hakkas paha. Nuuksusin vaikselt, sest teadsin, et mul pole kaua elada. Ma olin ju täiesti kinni seotud! Hakkasin veel kõvemini nutma, sest ema! Ta oli ju... surnud. Ma karjusin nii kõvasti kui suutsin ''LASKE MIND VÄLJA!!! MA EI TAHA SURRA!!!'' Nutsin.

Siis aga...

JÄTKUB!

Autori kommentaar »