The Ghost, # 1. (7)

# 1.

Olin vaikselt oma toas teki all, mul ei olnud üldse und. Kõhklesin hetke kuid juba järgmisel hetkel puudutas mu soe jalg, mõnusat pehmet vaipa. Ajasin end kiirelt jalule ja kõndisin riiulini, haarasin sülearvutist ning istusin sellega koos voodisse. Koheselt avasin msni ja keegi hakkaski minuga kohe rääkima. See oli mu parim sõbranna, Laurelin.

Lallllllllllllluoläään. ˇˇ says: Tsau. Me otsustasime Alissaga, et läheks sinna "Berta-Karta tondilossi".

CriSSule meeldib SUVI. ¤ says: Okei. Saame siis homme kella 7 paiku hommikul seal kokku? Kutsu Andri ja mõned teised ka veel kaasa, eks.

Lallllllllllllluoläään. ˇˇ says: Okäii. Ma tõmban nüüd minema, vend tuleb vist.

CriSSule meeldib SUVI. ¤ says: TSAU! :)

Lallllllllllllluoläään. ˇˇ says: Tsau, tsau. :D

Peale vestlust Laureliniga panin sülearvuti põrandale ning vajusin sügavasse unne.


- HOMMIKUL -


Ärkasin äratuskella peale, panin äratuskella kinni ning võtsin ka korduse maha.

"Oibläääää!" hüüan kui märkan mis kell on, nimelt olin sisse maganud ja kell oli 6:42. Hakkan kiiresti enda riideid ja meigi asju otsima.

Juba kaheksa minuti pärast olin laitmatult ilus. Pesin veel hambad ära ja oligi minek. Jooksin kiiresti "Berta-Karta tondilossi" juurde. Eespool nägin kuidas minu gäng mind seal ootab.

"Tsau Alissa, Andri jt." vastan naeratades. Andri hakkas midagi mainima kuid peatus kui kuulis ühte tugevat karjatust tondilossi poolt. Kõigi noorte pilgud jäid majale pidama. Seejärel vahetasid kõik kuus noort oma vahel pilke.

"Lähme sisse või jäämegi siia passima?" küsis üks poistest kelle nime ma veel ei teadnud. Vaatasin poissi ja siis laususin: "Ehk tutvustame ka ennast? Crissu."

"Sander." vastas poiss kes just äsja midagi küsis. Kõik teised tema järel.

"Alissa. "

"Kevin."

"Laurelin."

"Ja Andri." vastasin kõik lõpuks ära. Kevin naeratas mulle "Cutelt" ning siis liikusime kõik sisse. Andri lükkas vana krigiseva ukse lahti ja kõik 12 jalga astusid vanasse ja kardetud majja. Keegi majas kisas taas. Ning siis haaras keegi mul käest. Ohkasin kui nägin, et see oli vaid Andri. Olime juba peaegu kõik unustanud, et siin on väga pime. Kevin pani oma taskulambi tööle, ning siis tuli mulle ka enda oma meelde. Valgustasin ka selle. Astusime käsikäes veel mõned sammud uksest kaugemale.

Järsult käis meist mingi tuul läbi ja uks löödi pauguga kinni. Kuulsin kuidas keegi kukkus ja oigas. Tundus, et see oli Sander. Kevin aitas ta uuesti püsti ja me liikusime edasi.

"WUUUUUUOOOOOOHHHHHHWWWW...." kõlas üleval korrusel helisev hääl. Võpatas kui seda kuulsin. Arvasin kohe, et see võid olla selle Berta-Karta hääl. Andri haaras mu pihast ja kõndisime üksteise vastas edasi....

/ - / - / - / - / - / - / - / - / - / - / - / - /

Esimene minu poolt kirjutatud õudukas. Loodan, et meeldis. KOMMIGE ˇˇ (: