Strange life #1 (4)

Haha, mul pole mõtteid pealkirja jaoks, nii, et ärge seda naerge. XD

Ärkasin hommikul Enda nime peale ülesse ja Vaatasin hõikajat. Ommik Vanaisa, kas liiga vara pole veel ärkamiseks? Vanaisa mõtles veidi ja lausus, Ohjummel, kas jälle liiga vara? Noogutasin talle. Vanaisa mõtles veidi ja haihtus. Imelik mõelda , eks , haihtus, aga asi on nimelt selles, et ma näen surnute vaime. Vanaisaga olen ma põhimõtteliselt igapäev koos.
Niisiis, Kammisin oma tumemustad kiharad läbi ja sobrasin siis riidekapis. Must kleit, must kleit, no kus see küll on?! Siis ilmutas vanaisa end uuesti, Kullake, kas sa mõtled toda musta kleiti , selle imeliku põllega? Õhh, ja need puhvis varukad jms?!" Noogutasin ja sobrasin kapis edasi. Järsku tuli vali köhatus ja vanaisa suunas minu tooli seljale. Tänan vanaisa, sa oled parim. Seejärel sööstisin ma mööda käsipuud otse elutuppa. Läbi elutoa minnes jõudsin ma kööki. Mmm, Kui head lõhnad! Siis Haaras vanaisa mu käest ja palun ema tervitada. Emps, muide, vanaisa tervitab sind! Ema naeratas ja tervitas teda vastu. Muideks, minu ema teab , et ma vaime näen, aga see selleks. No, Emily, mis sa täna ette võtad? Pööritasin silmi ja vaatasin vanaisale otsa. Ma lähen vanaisaga sinna vanasse majja, kuhu sa lubasid mul minna siis, kui ma 13 saan. Nüüd ma olen 13 ja ma lähen sinna. Ema tegi mureliku näo pähe ja vaatas mind , Kullake, ole palun ettevaatlik, ja ära hilja peale jää! Naeratasin emale ja kepslesin välja, ilma , et oleksin midagi söönud. Emily, ega sa ometi karda? ütles vanaisa murelikult. Ei! Kõndisime tähtsalt edasi ja üsnapea olime maja ees. Maja oli ilmatu suur ja ma astusin sisse. Auuuu! Karjusin ma rõõmsalt. Emily, pea meeles, see maja kubiseb halbadest vaimusest! Krimpsutasin nägu ja jooksin teisele korrusele. Seal oli palju ämblikuvõrke ja Tolmuseid asju. Ma silmitsesin need kõik üle, aga ühe asja peale jäi mu silm pidama, kassi kuju, see sätendas, kui sinna valguskiir peale jõudis, ma astusin kassi juurde, tahtsin seda kätte võtta aga niipea kui kassi puutusin kostis alt hirmus kolin.

Sry, et nii lühike, järgmine tuleb pikem. :]