Gathery Surnuaed :// (2) (11)

Eelmises osas :
Surnuaias oli pime ja kõhe, nad mõlemad kartsid aga samas tahtsid nad näha kummitusi, olla julged jne.
Neile mõlemale jäi silma üks eriline hauakivi, millel oli kirjas...
_____________________________________

... millel oli kirjas : Cathrine Wesly
10.Oktoober 1974 - 16.Detsember 2004

Sarah oli täiesti ehmunud ja hämmingus. Cathrine oli ju tema ema nimi. Sarah sai aru, et tema ema oli maetud just siia surnuaeda ning tänaseks oli Sarah'i ema surmast läinud mööda täpselt 5 aastat.
Ta ei saanud algul küll midagi aru ja oli närvis, kuid pärast rahunes ta maha. Sarah'i isa polnud talle mitte kunagi öelnud, et ema just sinna surnuaeda maeti. Tegelikult polnud isa Sarah'ile midagi oma ema kohta rääkinud, ainult seda, et ema oli surnud autoõnnetuses ja 5 aastat tagasi. Sarah oli siis küll 8 aastane, kuid ei mäletanud enam midagi.

Sarah : ma tahan kohe ära minna, palun ! ( pooleldi nuttes ja nutuhäälega )
Allison : aga me alles tulime !
Sarah : jah, tean, aga siiski, ma ei taha siin enam olla ! See on mu ema haud ! ( näitas näpuga ema hauakivi poole ), ta on maetud ju siia, kõige hullemasse surnuaeda ! Ma kardan siin olla ! isa ei rääkinud mulle sellest kunagi !
Allison : no ookei, hakkame siis minema, aga kunagi võiksime me siia tagasi tulla !
Sarah : jah, võiksime aga enne tahan oma isalt väga paljusi asju küsida !

Niisiis hakkasid nad enda kodude poole kõndima. Kuna nende mõlema kodud ja surnuaed olid üksteisel vastas, siis ei olnud neil palju kõndida.
Poole tee peal kuulsid Allison ja Sarah enda taga mingit häält, nagu keegi jälitaks neid vmt. Nad said aru, et keegi ajab neid taga, kuigi sellegi poolest mõtlesid nad taha mitte vaadata kuna lihtsalt ei julgenud. Lõpuks võtsid siiski julguse kokku ja vaatasid taha.

Sarah : ( vaatas taha ) siin pole ju kedagi !
Allison : ei ole jah, aga ometi keegi kõndis meil järel, seda oli tunda ja aru saada !

Mida rohkem nad sellele mõtlesid, seda rohkem nad kartsid. Nad kõndisid edasi ja äkitselt nägid ühe paksu põõsa sees verist nuga. Nad hakkasid kiljuma ja karjuma. Allison ja Sarah hakkasid kiiresti jooksma, nad ei teadnud enam mida teha, algul nägi Sarah enda ema hauda, siis kõndis neil keegi järel ning lõpuks nägid põõsasse visatud verist nuga.
Lõpuks jõudsid nad koduusteni, nad ütlesid teineteisele :

Sarah : Tsau siis, ma kardan jubedalt, ma ei saa öösel magada, ma lähen ruttu tuppa !
Allison : see oli maailma jubedaim õhtu, tahaks uskuda, et see oli ainult unenägu aga EII, see polnud unenägu. Tsau !

nad läksid mõlemad enda kodudesse, kui Sarah uksest sisse astus :

Sarah : APPPI !!!!

Sarah nägi, et...
________________________

Jätkan ?? : D

Autori kommentaar »