Minevikuta tüdruk. 3 osa (16)

................
Kuid aeg aina venis ja venis ning janu aina kasvas.Lõpuks oligi söögi ja joogi aeg käes.Ma oleks kõik teinud, et rohkem juua saada. See kord toodi väike termos teed. Ta hoidis seda igaks juhuks hiljemaks, kuna uue söögi korrani oli nüüd kaua aega.Mõne minuti pärast tulid 3 maskis meest. Nad sidusid mu kinni ja viisid 1 korrusesle. Nüüd sattusin ma valgesse tuppa see meenutas natuke hullumaja aga lohutuseks oli see, et ma olen õnneks elus. Seal oli suur kapp. Kapis olid mulle riideid. Toas oli veel laud. Laual olid minu kooli õpikud, töövihikud ja vihikud.
Esimene asi kui ma õpikuid nägin arvasin, et minu emaga on midagi juhtunud ja hakkasin meeleheitest edasi tagasi käima. Siis toodi mulle telefoon ma sain emaga rääkida aga ma ei tohtinud ütelda kus ma olen.
Kokku sain rääkida temaga 2 minutit ja veendusin, et temaga on kõik korras. See oli kergendas mu südat.
Möödus mitu päeva kui ma sain emaga uuesti rääkida. Sama päeva õhtul ma avastasin, et seal ruumis on salakäik see oli kapi taga. Ma üritasin kappi nihutada aga ei jaksanud. Iga vaba aja ma üritasin ja üritasin aga ikka ei suutnud kappi liigutada.
Oli tükk aega möödunud kui jälle ma emaga rääkida sain. Ema küsis ´´Kui palju nad raha tahavad?.´´ Aga ma ei teadnud ja see hakkas muret tegema mida nad plaanivad minuga teha?
Ühel õhtul mul õnnestus kappi liigutada aga ma ei mahtunud ikka kappi taha.Kui ma üritasin uuesti lükkata ja see õnnestus mul. Ma tahtsin vaadata kas ma nüüd mahun kuulsin krigisevat häält ma tulin kiiresti seal juurest ära ja läksin laua juurde ja siis avanes uks. Mulle tuldi tooma süüa ja juua. Natuke hiljem kui olin söömise lõpetanud tuldi telefooniga.Nüüd anti valida mul 2 numbrit kellele tahan helistada. Muidugi need olid mu parim sõber ja ema. Esimesena helistasin emale ja ma pidin ütlema talle, et minuga on kõik hästi aga siis läks elekter ära ja telefoon jäi minuga samasse tuppa kui elekter tagasi tuleb saan ära helistada. Röövlid kuulasid ju nii kui nii teisest toast arvutiga pealt.
Ma tahtsin juba koju aga ei saanud ma ainult heitsin endale ette miks ma ültse tahtsin klassi ekskursioonile minna. Ainuke asi oligi see aga ma ei saanud seda enam parandada. Nüüd oli ainuke võimalus salakäik mis oli kapi taga. Aga selle kallal ei saanud palju olla kuna maskides mees käis iga 1 tagant vaatamas ja siin ei olnud akent ka ei näha millal nad korraks ära lähevad.
Kui ta salakäigu juurde pääses ta kriginat mis tuli tema poole. Läksin kiiresti laua juurde võtsin õpiku kätte ja käisin edasi tagasi ja teesklesin, et lugesin.
Mulle toodi jälle juua ja süüa. Pärast kappi nihutamist kuluski mulle üks jook ära.
Kui ma salakäigus olin ei kuulnud ma kui tuli 1 mees. Ta avastas salakäigu õnneks ei mahtunud ta sisse ja ma läksin edasi ja edasi. Samal ajal nad nihutasid kappi kuni nad mahtusid salakäiku. Kuid ma läksin edasi siis ma kuulsin nende häält ja ma hakkasin jooksma. Päris jube oli aga ma jooksin ikka edasi. Järjest pimedamaks muutus. Kuni oli nii pime, et ma kõndisin vastu seina aga röövlitel oli taskulamp kaasa võetud. Siis ma tundsin, et teed ei lähe enam kusagil edasi. Aga muud ei olnud enam teha röövlid lähenesid mulle. Röövlid olid minuni jõudnud nad võtsid mu kinni ja viisid tuppa tagasi. Kuna nad teadsid,et seal tee otsa saab polnud neil vaja mind teise tuppa viia. Nüüd oli mu lootused rikutud ma tahtsin ainult nii väga koju ju.

JÄTKUB!!

Autori kommentaar »