Teema: Järjejutud / Muu

Everything Hurts... // 1 - Algus (0)

28. Jaanuar 2011, Hommik.


Helen vaatas mind nagu mõnda luuserit.
Kas sa tõesti arvasid et see õnnestub ? Teda ei ole lihtne mõjutada... Sa oleksid pidanud laskma Kellil tegutseda. Ja....
Ah, ole juba ükskord vait... Isegi Kelli ei suudaks teda veenda. Olenemata, et nad... Noh tead küll , ütlesin ma üsna vihaselt.
Me peame teda veenma, et ta meid, võinoh, meie klassi aitaks... vestlus katkes hetkel, kui Kris mu kõrvale astus.
Nooh, tüdrukud, mind te ei veena.
Ma ei saa aru miks sa seda ei tee !
Kris vaatas meid mõlemat, kordamööda, oma küsiva pilguga.
Ma ei mõista ikka veel mis teil vaja on... Kõik jahuvad mingi, et ma pean midagi tegema, aga ma ei mõista mida... Ta naeratas.
Päev oli igavam kui eales varem. Õnneks oli koolipäev lühike.
Jetu viitis jälle garderoobis kohutavalt palju aega ning kui ta lõpuks sealt välja tuli, oli kell juba 3... Anoh, kama üks.

Ma elan üksi. Mu vanemad kolisid juba mitu aastat tagasi siit koos mu õe ja vennaga Võrru. Mul ei ole siin, Tallinnas, peale vanaema - vanaisa mitte kedagi. Kõik elavad Võrus. Mu elamine... see on tohutu. Kogu maja kuulub tegelikult mu perele... aga mina olen selle maja kuningas... Mul on kõik, mida üks minuvanune tahta võiks... Noh kui väljaarvata, et mu vanemad ei ela minuga koos... Aga nad vähemalt on olemas ja ma suhtlen nendega tihti ja külastan... Noh, harvemini. Ja raha... Seda pannakse mulle ülepäeviti pangakaardile.

Telefonihelin summutas kõik helid. Ma sõitsin mööda käsipuud alla ja haarasin ennast köögi poole libistades telfi.
Heii
<Sauks, kuule, saad sa võimalikult kiiresti Ilosse tulla ? Näiteks kell 11 ?
>Milvi ?
<Mhm...
>Aokii
<Tsau..
Piiip-piiiiip...
Jälle ta viskas toru hargile...
Ma tegin endale võileiba. Poodi tuleks minna...
Vorst oli otsas...
Kui ma olin võika ära söönud, tormasin trepist üles ja toppisin end riidesse. Huh... -8 kraadi
Paari mintsa pärast olin ma Ilos. Hellu nägi mind juba kaugelt.
Vii ratas minu juurde ja ära ennast Milvile näita...
Tagasi tormates kaapisin taskust telfi välja. 11.04. Ma jõudsin õigeks ajaks. Ma jõuan ALATI õigeks ajaks. Ei varem, ega hiljem, Täpselt.
Olenemata, et talv oli lumetu, oli kogu aeg külm ja tuuline.
Telf vibreeris.

"Sau, kle kui saad kuhugi välja, siis hella mulle :) Ja kutsu Hellu ka...
Ma tean, et oled temaga :)

Allu."

Allu kutsus välja... Kas lähme ?
Ikka.
Ta vaatas mind ja naeratas.

Autori kommentaar :)

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!