Teema: Järjejutud / Muu

Miks just nii ?? #8-Paula (0)

Eelnevalt...

Minust oli saamas samasugune jõhkard, kui oli naine, kes tappis mu ema, isa ja venna ning tahab tappa mind ja mu õde.




Ma hoidsin relva tugevas haardes ja seisin ukse juures, seda avamata. Ma ei julgenud. Ma kartsin. Esimest korda elus ma tõesti kartsin midagi, mis võib tähendada kellegi elu. Ma eemaldusin vaikselt uksest ja lõpuks keerasin selja. Läksin vaevaliselt trepist üles ja suundusin venna tuppa. Meenutades toimunut, istusin ta voodile. See oli mäng. See oli igavene vangla. Eluaegne vangistus valedesse ja veretöödesse. Vanglakaristus hea olemise eest. Mitte millegi eest. Surmanuhtlus elu nimel võitlemise eest. Valu õigluse eest. Karistus elamise eest. Nuga südames meeldimatuse eest. Verepritsmed seinal vihkamise eest. Inimväärse elu lõpetamine mittemillegi eest...
Oli valus mõelda, mida kõike tehakse armastatu pärast. Tapetakse igavesti. Hävitatakse perekondi... See on kirjeldamatult haige... See naine tuleks hullumajja panna... Talle psühholoog määrata... Või kõige parem - Tappa. Surusin relva tugevasti pihku ja läksin alla. Üksindus, see oli see mis mind segas. Tõmbasin kardinad ette ja suure kapuutsiga pusa selga. Lükkasin ukse mürtsuga kinni ja jooksin mööda tänavat, ühe Majatrepini. 15 maja, mis kerkivad nagu trepp, pilvelõhkujani. Suundusin vana kivimaja taha ja ronisin mööda tuletõrjeredelit katusele. Mööda majatreppi üles ja pilvelõhkuja katusele. Kui üleval olin, heidsin hetkeks pikali. Mul oli raske hingata. Aga ma tõusin ja istusin maja katuseäärele.

"Ma pole küll võibolla mõni täpsuslaskur, kuid pihta saan ikka..."

Võtsin taskust summuti ja paigaldasin relvale. Naine koeraga - Maas, Mees Halli pluusiga - Maas, Valge peaga mees - Maas. Samal ajal tuli mööda majatreppi üles üks tüdruk. Jätsin hetkeks tulistamise ja vaatasin kõrvale.

"Kes sa oled ?"
"Keegi, Kes on läbi elanud õudusi. Kellel pole kedagi. Kelle perekond on mõrvatud. Kelle suguvõsa on juba sadu aastaid mõrvatud. Ohver. Vangistatud ohver. Lakkanud armastuse ohver."
"Sa siis oledki see, teine perekond...?"
"Mu nimi on Paula. See surematu jõhkard ikka ei anna endale aru mida ta teeb..."

Ta võttis taskust revolvri ja lasi liikluskontrollia maha.

"Mu perekond on kannatanud kaua. Ühine minuga, maksame San Franciscole Selle jõhkardi Linna võtmise eest kätte..."
"Nõus !"

Ärimees vatasmajas - Maas, Tema kaaslane - Maas, Poiss puu otsas - Maas.........
Õhtul, kella 11 paiku, istusin ma voodil ja jõllitasin aknast välja. Langev täht lendas üle taevalaotuse...

"Ma soovin, et ma oleksin.... surematu.... igavesti....."

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!