Kui kõik muutub. 8 (3)

Ärkasin järgmine päev kohutava peavaluga ja millegipärast oli mul tunne nagu oleksin haiglas. Tõusin korraks püsti, et kella vaaadata. Kell oli täpselt kell 10 hommikul, mõne hetke pärast helistas mulle Taavi, et teada saada kuidas mul tervis on ning ta lisas veel, et läheb nädalaks perega Kreekasse. Noh, okei. Midaiganes, mul oli paha olla, võtsin uuesti telefoni kätte, ohh uus sms. Kirjutajaks oli Paula, ning ta kirjutas:
"oled veel haige , ? noh pole probljeemi , et ma olen viljandis , äkki ütleksid oma adressi vms . ? :) " . Mu tuju läks kohe kõvasti paremaks messisin talle kiiresti oma aadressi ja läksin tagasi voodisse. Magasin natuke aega. Paari tunni pärast helises uksekell. Jooksin kohe uksepeale. Ohh, see oli Paula. Esimese asjana kui teda nägin jooksin tema poole ja kallistasin Paulat. ma olin nii õnnelik. Istusime diivanile ja vaatasme telekat. Käisid uudised, Paula rääkis mulle Tartu tshillist. Mina aga jäin vaatama uudised, seal räägiti just ühest kadunust poisist, nädati ka pilti. Nimi oli tal Krsitjan. Mu süda hakkas tuksuma mega kiiruselt, see oli Kristjan ka Paula pilk pöördus telekasse. Kohutav. Paula haaras oma mobiili ja helistas kinnituseks Kristjani vanematele, tõsi Kristjan oli kadunud.

Autori kommentaar »