Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Noortejutud

Kui kõik muutub. 2 (1)

17.04.2009 20:02, x212 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

2. osa

Kriitika on oodatud, muiduigi ainult edasiaitav. ((:

Laupäeva hommikul ootas mind suur üllatus kui seda saab üldse üllatuseks nimetada. Isa sisenes mu tuppa, olin veel pool unes aga ta ütles, et ma jalad alla ajaksin kuna on juhtunud midagi kohutavat..
__________________

Istusime autosse, isa ei seletanud mulle mis toimub, ta ütles vaid, et rahuneksin. Isa peatas auto haigla ees. Läksime haiglasse, isa peatus ja ütles, et ma ootaksin. Istusin toolile, mu sees oli hirm aga ka huvi. Ma ei oleks suutnud leppida mõttega, et keegi lähedastest oleks vigastatud jne. Isa tuli tagasi ja palus, et ma sellest kõigest veel vennale, ei räägiks. Läksime palatisse, vaatasin ringi, vaatasin kõiki voodeid kuni mu pilk jäi seisma ühele voodile, seal oli ema. Tundus, et ta on raskes seisundis. Isa ütles, et ema sattus autoõnnetusse. Arvasin, et see on vaid uni aga see ei olnud uni.
Kell oli umbes kell kaheksa õhtul, olime just koju jõudnud, mul oli plaan Kristjaniga kokku saada, olime viimaste päevade jooksul väga lähetasteks saanud. Rääkisin talle mis on juhtunud, ta rääkis mulle lohutavaid asju. Mu tuju läks kohe rõõmsamaks. Kristjan suutis mu tuju alati heaks teha.
Öösel magasin rahutult, ärkasin vara üles, kohe helistas mulle ka Paula. Ta pakkus välja, et võiksime koos haiglasse minna. Kui haiglasse jõudsime sain teada, et mul pole vaja enam tagasi tulla kuna ema, ema oli nüüdseks lahkunud, päriselt. Hakkasin nutma, ma nutsin kaua, tunde, varsti juba päevi.
Viimased nädalad olin masenduses, üldse kõik, isa ja vend ka. Kuigi ma olin kurb, suutsin olla õnnelik kuna mul on veel Kristjan, Paula, veel mõned pliksid ja Isa, vend.
Koolis kuulsin, et Carmeni juures toimub pidu, mõtlesime Paulaga minna. Pidu oli hull, aga ma sain ennast seal välja elada. Kui hommikul koju jõudsin sain isa käest kõvasti sõimata, et ma nii hilja koju jõudsin. Viimasel ajal on kõik nii raske, ema surm ja kõik see.
Ma tundsin puudust emast, tema söökidest, lohutavdest sõnadest mida oleksin praegu tahtnud kuulda.
Töötlesin arvutis paar pilti ja läksin magama, nädala pärast pidi olema klassiekskursioon, mõtlesin ka minna. Klassiekskursioon oli päris huvitav, päike paistis ja oli mõnus tuul, sõitsime viljandisse.
Päev hiljem kutsus isa mind ja venda kööki, isa ütles..

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Chein

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

roosa-puudel

Lahe jätka kiiresti!!!!
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima